III-2/1-85/95 MÄÄRUS Tartus, 22. novembril 1995. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed J. Luik ja H. Jõks vaatas läbi avalikul kohtuistungil 13. novembril 1995. a. Juh

§-e 148 lg 1 p. 1 ja 218 p. 1, menetles asja, mille läbivaatamine ei kuulu linna - ja maakohtu pädevusse. Määruse motiivide kohaselt perekonnaseaduse (PkS) § 42 mõtte järgi esitatakse nõue isast põlvnemise kindlakstegemiseks ühe või mõlema vanema vastu kui 1) ennast lapse vanemaks pidav isik esitab nõude teise vanema vastu, kes keeldub PkS §-s 41 lg 1 toodud avaldust esitamast, 2) eestkostja, eestkosteasutus või täiskasvanud laps esitavad hagi, kui üks või mõlemad vanematest keelduvad PkS §-s 41 lg 1 ettenähtud avaldust esitamast. ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi 23.12.1969. a. seadlus "Eesti NSV abielu ja perekonnakoodeksi ellurakendamise korra kohta", mille p. 10 võimaldas isa poolt enne surma isaduse tunnistamise kui juriidilise fakti tuvastamist, tunnistati kehtetuks PkS §-ga 142 p. 3. Seega ei ole PkS-s ette nähtud pärast isa surma temast põlvnemise tuvastamist erimenetluse korras. Seda ei saa teha ka

§ 255lg 2 p. 6 alusel, sest põlvnemise kindlakstegemiseks on seadusega (Pk

S) ette nähtud teistsugune kord.

§ 255lg 2 p.

3 annab õiguse tuvastada isaduse registreerimist kui juriidilist fakti, mitte aga isadust kui juriidilist fakti. Erikaebuses palutakse määrus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule järgmistel põhjustel:

§ 4

järgi on igal isikul õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse pöörduda. Avaldaja täisealise lapsena seda tegigi ja

§ 5

järgi kohus algatab tsiviilasja isiku avalduse alusel, kes taotleb kohtus oma õiguse või vabaduse kaitset. Hagimenetluse asjades esitatakse kohtule hagiavaldused, teistes asjades avaldused. Eeltoodust tulenevalt on põlvnemist võimalik tuvastada nii hagi- kui erimenetluses. PkS § 42 ei välista täisealise lapse nõudel põlvnemise tuvastamist pärast isa surma erimenetluse korras. Vastustaja, Suure - Jaani Vallavalitsus, ei vaidle vastu erikaebuse rahuldamisele. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus kuulub tühistamisele materiaalõiguse ja protsessiõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Lapse põlvnemise tuvastamisega määratakse tema sugulussuhted.

§ 255lg 2 p. 1 kohaselt tuvastab kohus erimenetluses sugulussuhteid. Sellest, et Pk

S ei nimeta isast põlvnemise tuvastamist pärast isa surma erimenetluse korras, ei järeldu, et selline avaldus ei kuulu kohtu pädevusse

§ 255lg 2 p.

1 alusel. Osundatud säte annab protsessuaalse aluse, mille järgi isast põlvnemise tuvastamine erimenetluses kuulub kohtu pädevusse.

§ 255lg 2 p.

6 kohaselt tuvastab kohus erimenetluses lisaks loetletule teisi juriidilisi fakte, kui seaduses ei ole nende tuvastamiseks teistsugust korda. PkS ei reguleeri eraldi surnud isikust põlvnemise tuvastamist erimenetluses ega kehtesta sellise juriidilise fakti tuvastamiseks teistsugust korda. Juhindudes

§-st 346 p. 2 kolleegium määras: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30.08.

1. a. määrus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Erikaebus rahuldada. Tagastada Juhan Vonkile 18.09.
2. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed J. Luik, H. Jõks