III-2/1-90/95

III-2/1-90/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. novembril
2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed T. Vernik ja J. Luik, L. Uzakova esindaja vandeadvokaat N. Lausmaa osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. novembril
4. a. Reeli Kaigase kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu
5. augusti
6. a. otsuse R. Kaigase hagis Ljalja Uzakova vastu ostu-müügi lepingu tühistamiseks. R. Kaigas ostis L. Uzakovalt
7. märtsil
8. a. sõlmitud lepingu alusel sõiduauto Ford Sierra, mis oli registreeritud Eesti Riiklikus autoregistrikeskuses registreerimismärgiga 604 AEO. Vastavalt eelnimetatud lepingu p. 2 määrati sõiduki hind ja tasumise tingimused poolte kokkuleppel. Müügihinda ei ole lepingus näidatud. Hagiavalduse kohaselt tasus ostja R. Kaigas lepingu sõlmimisel L. Uzakovale 12 000 FIM-i ning andis talle täiendavalt üle sõiduauto VAZ 2108, mille maksumuseks hindasid pooled 18 000 FIM-i. EV Politseiameti Kriminaalpolitsei Büroo töötajad võtsid
9. juunil
10. a. hagejalt sõiduauto Ford Sierra ära, sest see oli
11. märtsil
12. a. Soomes varastatud tegelikult omanikult Kati Peltonenilt. Hageja palus tunnistada kehtetuks sõiduauto Ford Sierra ostu-müügi lepingu ning kohustada kostjat tagastama lepingu alusel saadud 12 000 FIM-i (29 303 krooni) ja sõiduauto VAZ 2108 maksumus 18 000 FIM-i (43 954 krooni 55 senti). Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmiti tehing kostjaga eksimuse mõjul. Asudes ekslikult seisukohale, et kostja on seaduslik omanik, nõustus hageja temaga sõlmima sõiduauto ostu-müügi lepingut. Tallinna Linnakohtu
13. aprilli
14. a. otsusega rahuldati hagi osaliselt - tunnistati kehtetuks R. Kaigase ja L. Uzakova vahel
15. märtsil
16. a. sõlmitud sõiduauto Ford Sierra ostu-müügi leping ning mõisteti L. Uzakovalt välja R. Kaigase kasuks 12 FIM-i väärtusest tulenevalt 29 303 krooni. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et linnakohtu
17. aprilli
18. a. otsus ei ole seaduslik. Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse ja jättis hagi rahuldamata. Apellatsioonikohtu põhjenduste kohaselt peavad pooled TsKS § 88 lg 4 kohaselt tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded ja vastuväited. Kohtu arvates ei ole veenvalt tõendatud, et Ford Sierra väljus tema esialgse omaniku Kati Peltoneni valdusest omaniku tahte vastaselt ja seetõttu ei ole ka vastuvaidlematult tõendatud tehingu tegemine olulise eksimuse mõjul. Asja omanikult varastamist ei saa usaldusväärselt tõendada ainuüksi R. Kaigaselt EV Politseiameti Kriminaalpolitsei Büroo töötajate poolt
19. juunil
20. a. auto äravõtmise fakt ja Eesti Interpoli Keskbüroo
21. märtsi
22. a. õiend auto varguse kohta Soomest. Tallinna Linnakohtu toimikule lisatud Keskkriminaalpolitsei materjalidest selgub, et K. Peltonen on
23. märtsil
24. a. loovutanud L. Uzakovale omandiõiguse vaidlusalusele sõiduautole. EV Riikliku Tolliameti Tallinna Inspektuuri luba nr. 005313 L. Uzakovale transiitnumbri väljastamiseks eelnimetatud autole on välja antud
25. märtsil
26. a. ning vastavuses Eesti Riikliku Autoregistri teatisele registreeriti auto
27. märtsil
28. a. L. Uzakova nimele. R. Kaigas palub kassatsioonkaebusesringkonnakohtu
29. augusti
30. a. otsuse tühistada materiaalõiguse normi ebaõige rakendamise tõttu. Kassaator leiab, et tehingu tegemine olulise eksimuse mõjul on vaidlematult tõendatud. Kriminaalpolitsei poolt auto äravõtmine oli seaduslik. Kostja on aktsepteerinud tema poolt müüdud sõiduauto Ford Sierra hinna 30 000 FIM-i tasumist sõiduautoga VAZ 2108 ja 12 000 soome margaga sularahas. Vastustaja L. Uzakova leiab, et ringkonnakohtu otsus on õige ning selle tühistamiseks ei ole alust. TsÜS § 71 lg 8 kohaselt võib isik, kelle nõudel eksimuse mõjul tehtud tehing on kehtetuks tunnistatud, nõuda teiselt poolelt kahjude hüvitamist, kui ta tõendab, et eksimus leidis aset teise poole süül. Antud juhul ei ole kostja hagejale kahju tekitanud, sest ta ei olnud vaidlusalust autot varastanud ega teinud ühtki ebaseaduslikku tehingut. Eesti politsei rikkus R. Kaigaselt Soome kindlustusseltsi taotlusel sõiduauto äravõtmisega põhiseaduse ja kriminaalprotsessiseaduse sätteid. Väidetavat hagisummat ei ole kostja kunagi õigeks võtnud ning hageja ei ole suutnud seda ka tõendada. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu
31. augusti
32. a. otsuse tühistamiseks ei ole alust. R. Kaigas vaidlustab oma kassatsioonkaebuses apellatsioonikohtu tõendite hindamise, leides, et tõendite väära hindamise tõttu kohaldas kohus valesti TsÜS §
33. See väide on alusetu, kuna kaebuses ei ole näidatud, millist protsessiõiguse normi kohus rikkus. Seadus ei anna kassatsioonikohtule tõendite hindamise õigust. Vastavalt TsKS §-le 336 lg 1 kontrollib kassatsioonikohus kassatsioonkaebuse alusel, kas apellatsioonikohus on õigesti kohaldanud ja tõlgendanud materiaalõiguse norme ning järginud protsessiõiguse norme. TsÜS § 71 lg.1 kohaselt on eksimus tegelike asjaolude mitteteadmine või ebaõige ettekujutus neist. Ringkonnakohus jättis hagi rahuldamata, kuna hageja ei tõendanud, et vaidlusalune sõiduauto väljus esialgse omaniku K. Peltoneni valdusest omaniku tahte vastaselt. Soomes koostatud omandiõiguse üleandmise akti kohaselt müüs K. Peltonen
34. märtsil
35. a. sõiduauto Ford Sierra L. Uzakovale. Kuna hageja esitatud tõenditega ei ole ümber lükatud asjaolu, et L. Uzakova omandas auto õiguslikul alusel, siis ei ole tõendatud ka tehingu tegemine olulise eksimuse tõttu. Ringkonnakohtu põhjendus TsÜS § 71 alusel hagi rahuldamata jätmiseks pole täpne. Riigikohtu tsiviilkolleegium on seisukohal, et tehingu kehtetuks tunnistamise aluseks TsÜS § 71 järgi ei ole vara omandamine isikult, kellel ei olnud õigust omandit üle anda, sest omaniku ja hilisemate valdajate suhteid reguleeritakse asjaõigusseaduse sätetega. Vastavalt AÕS §-le 80 on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes tema asja õigusliku aluseta valdab. Kostja võimalikud vastuväited hagile sätestab AÕS §
36. Kostja (ostja) nõudel kaasatakse kohtuprotsessi müüja (TsK § 255). Hagi rahuldamisel võib ostja (valdaja) omakorda esitada AÕS § 87 lg 1 alusel nõude isiku vastu, kellelt ta asja valduse sai. Asja materjalidest ei selgu, millisel õiguslikul alusel politsei R. Kaigaselt auto ära võttis ja Soome kindlustusfirmale üle andis. Kui õiguslik alus selleks puudus, võib R. Kaigas esitada nõude politsei poolt tekitatud kahju hüvitamiseks. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1 kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu
37. augusti
38. a. otsus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja H. Jõks Liikmed J. Luik, T. Vernik