III-2/1-95/95

III-2/1-95/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. detsembril
2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. novembril
4. a. Margot Markuse kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu
5. septembri
6. a. otsuse M. Markuse hagis EVEA Kommertspanga vastu tööle ennistamise ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga nõudes. Margot Markus asus EVEA Kommertspanka tööle kassapidaja õpilasena
7. mail
8. a. Septembri algul viidi ta üle valuutakontrollkassasse. Seoses 430 000 USD suuruses summas inkassatsioonikoti valmistamisega
9. septembril
10. a., mis hageja poolt plommiti ja varustati lipikuga, tekkis 600 USD suurune puudujääk. Raha puudujäägi põhjus jäi selgitamata. Panga juhatuse esimehe
11. oktoobri
12. a. käskkirjaga nr. 181-k lõpetati hagejaga tööleping TLS § 86 p. 7 alusel usalduse kaotamise tõttu. Hageja leidis, et temaga toimiti ebaõigesti. Töölepingu lõpetamise aluseks TLS § 86 p. 7 kohaselt saab olla üksnes töötaja süüline tegu. Hageja oma süüd ei tunnistanud. Ta oli töötanud lühikest aega ega omanud kogemusi. Tal oli suur töökoormus ning ei olnud saanud väljaõpet valuutakassasse üleviimisel. Hageja palus tunnistada töölepingu lõpetamise TLS § 86 p. 7 ebaseaduslikuks, ennistada ta tööle ning välja mõista keskmine palk töölt sunnitud puudumise aja eest. Kohtuistungil esitas hageja täiendava avalduse, milles palus TLS § 119 lg 1 alusel kostjalt välja mõista veel 7860 krooni, sest tööraamatu ebaõige sissekande tõttu ei suutnud ta tööd leida. Hageja leidis, et kasutamiseks kõlbmatu tööraamatu kätteandmist tuleb hinnata kui selle mitteandmist. Tööraamatu dublikaadi sai ta kätte alles
13. veebruaril
14. a. Linnakohus otsustas jätta hagi rahuldamata. Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonikohtu otsuse põhjenduste kohaselt TsKS § 88 lg 1 järgi peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. M. Markus tööraamatusse tehtud kannet ei vaidlustanud. Oma väidete kinnituseks, et sissekanne takistas tal tööle asumast, ei ole hageja tõendeid esitanud. Asja materjalidest nähtub, et
15. jaanuaril
16. a. asus M. Markus müüjana tööle AS-i Radis kauplusse Marinelk,
17. septembril
18. a. lõpetati temaga tööleping omal soovil. Tööraamatu dublikaat vormistati hagejale
19. veebruaril
20. a. panga esindaja ettepanekul, mille ta võttis vastu alles
21. märtsil
22. a. Seega ei ole tõendatud hageja väide, et ta on korduvalt nõudnud tööraamatu dublikaadi väljaandmist. Kassatsioonkaebuses palub M. Markus tühistada apellatsioonikohtu otsuse ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Kaebuse väidete kohaselt tuleb otsus tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Kohus on ekslikult asunud seisukohale, et hageja ei ole TsKS § 88 lg 1 kohaselt tõendanud asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Kassaator leiab, et on oma nõudeid tõendanud kõigi reaalselt võimalike tõenditega. Kohtu väide, et hageja ei ole tööraamatusse tehtud kannet vaidlustanud, on väär. Vastustaja ei nõustu kassatsioonkaebuse väidetega ning leiab, et apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks puudub alus. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu
23. septembri
24. a. otsuse tühistamiseks ei ole alust. M. Markuse tööraamatusse tehtud töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu sissekanne viitega töölepingu seaduse paragrahvile, ei ole kooskõlas TLS §-s 74 lg 1 sätestatuga, mille kohaselt kannab tööandja töölepingu lõpetamisel töötaja tööraamatusse ainult töölepingu lõpetamise päeva. Töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile kannab tööandja tööraamatusse töötaja nõudel. Seaduse nõuetele mittevastava sissekande tegemine ega ka tööraamatu dublikaadi väljaandmisega viivitamine ei tekita tööandjale kohustust keskmise palga maksmiseks, sest TLS § 119 nende rikkumiste eest sellist vastutust ette ei näe. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1 kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu
25. septembri
26. a. otsus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja J. Luik Liikmed L. Laarmaa, T. Vernik