III-2/1-96/95

III-2/1-96/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. detsembril
2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. detsembril
4. a. Eesti Sotsiaalpanga kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu
5. septembri
6. a. otsuse Kalju Lutsu hagis Eesti Sotsiaalpanga vastu aktsialepingute lõpetamiseks ning 6000 krooni saamiseks.
7. septembril
8. a.,
9. märtsil
10. a. ja
11. juunil
12. a. sõlmisid Eesti Sotsiaalpank (ESP) ja Kalju Luts C-aktsiate tellimise ja omandamise lepingud, mille alusel ESP müüs K. Lutsule 60 aktsiat nominaalväärtusega 100 krooni, kokku 6000 krooni väärtuses.
13. märtsil
14. a. esitatud hagiavalduses palus K. Luts lõpetada nimetatud lepingud ning mõista kostjalt välja 6000 krooni koos kohtukuludega. Hageja põhjendas nõuet sellega, et lepingute sõlmimise ajal kehtinud kostja põhikirja p. 13 ning sõlmitud lepingute alusel kohustus pank tagasi ostma C-aktsiad nende nominaalväärtuses 6 kuu jooksul pärast vastava avalduse esitamist. Avalduse aktsiate tagasiostmiseks esitas ta
15. novembril
16. a. Kostja keeldus aktsiate tagasiostmisest. Tallinna Linnakohus, juhindudes TsK §-dest 173 lg 1, 174; TsÜS §-dest 58, 108 lg 1; aktsiaseltsi põhimääruse p.-dest 10, 33; krediidiasutuste seaduse §-st 99, rahuldas hagi. Tallinna Ringkonnakohus vaatas asja ESP apellatsioonkaebuse põhjal ilma menetlust jätkamata läbi ning juhindudes TsKS §-st 292 lg 1 p. 1 jättis kaebuse rahuldamata ning linnakohtu
17. juuli
18. a. otsuse muutmata. Apellatsioonikohtu otsuse põhjenduste kohaselt sätestab TsÜS § 58, et tsiviilõigused ja ​kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest. Kehtiv TsK § 173 lg 1 sätestab, et kohustist tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. Sama koodeksi § 174 sätestab, et ühepoolne keeldumine kohustuse täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud, v. a. seadusega ettenähtud juhud. Poolte vahel sõlmitud lepingute p.
20. kohaselt ja kooskõlas kehtinud ESP põhikirja p.-ga 13 alap. 1 kohustus kostja C-aktsiaid tagasi ostma mitte alla nominaalväärtuse. Lepingu p. 8 kohaselt garanteeris kostja aktsiate tagasiostmise hiljemalt 6 kuu jooksul taotluse esitamise päevast. Lepingu p.-de 1 ja 2 kohaselt on Caktsiate nominaalväärtuseks 100 krooni. Panga aktsionäride
21. septembri
22. a. otsusega aktsiakapitali ümberhindamine ning tekkiva vahe kahjude katmise eesmärgil ümberhindamise reservi kandmine ei vabasta kostjat aktsiate tagasiostmise kohustusest. Pealegi ei ole aktsiaseltsi põhimääruse p.-s 33 sätestatud aktsiakapitali vähendamise sellist viisi. Samuti ei vabasta kostjat kohustusest
23. jaanuaril
24. a. jõustunud krediidiasutuste seadus, mis küll keelas pankadel oma aktsiaid tagasi osta, kuid § 99 kohaselt ei oma seadus tagasiulatuvat jõudu. Kassatsioonkaebuses palub ESP tühistada apellatsioonikohtu
25. septembri
26. a. otsuse.
27. märtsil
28. a. sõlmitud lepingu p. 4 järgi ei anna C-aktsiad omanikule aktsionäride üldkoosolekul hääli. Aktsiaseltsi põhimääruse p. 8 kohaselt ei või välja lasta hääleõiguseta aktsiaid. Seetõttu on see leping nii selle sõlmimise ajal kehtinud TsK § 51 lg 1 kui ka praegu kehtiva TsÜS § 66 lg 2 kohaselt tühine, kuna tegemist on seadusega vastuolus oleva tehinguga, mis ei tekita kummalegi poolele kohustusi. Apellatsioonikohus sellega ei arvestanud, jättes TsK § 51 kohaldamata. Vastustaja ei nõustu kassatsioonkaebuse väidetega ning leiab, et see tuleb jätta rahuldamata ja apellatsioonikohtu otsus muutmata. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu
29. septembri
30. a. otsuse tühistamiseks alust ei ole. Kassaator vaidlustab apellatsioonikohtu otsuse põhjendusega, et kohus jättis kohaldamata materiaalõiguse normi (TsK §51), milline kohaldamisele kuulus. Kassaatori seisukoht on väär. Tulenevalt TsKS §-st 301 lg 1 saab ringkonnakohus apellatsiooni korras kontrollida esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust ainult kaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Hagi aluseks olevaid lepinguid ei ole kassaator vaidlustanud ei esimese astme kohtus ega ka apellatsioonikohtus. Apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires on ringkonnakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Seetõttu puudub Riigikohtul protsessuaalne alus kassaatori eelnevalt nimetatud seisukoha sisuliseks analüüsiks. Juhindudes TsK §-st 346 p. 1 kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu
31. septembri
32. a. otsus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja J. Luik Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa