lg 4 ja 5 sätetest ning leidis, et asi kuulub kohtu pädevusse, kuna tegemist on sisult omandiõigusliku vaidlusega. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 8. novembri 1994. a. määrusega maakohtu otsuse ja lõpetas asjas menetluse
p. 1 alusel, kuna asi ei kuulu kohtu pädevusse, sest hagejad taotlesid tsiviilnõuet esitamata õigusliku hinnangu andmist teatud asjaoludele. Kassatsioonkaebuses palus hagejate esindaja ringkonnakohtu määruse tühistada põhjusel, et kohus ei ole arvestanud
sätteid ja on jätnud tähelepanuta, et
lg 4 kohaselt lahendab kohus ka teisi seadusega kohtu pädevusse tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamiseks antud asju. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
järgi, mis aga ei ole aluseks otsustusele, kas asi kuulub kohtu pädevusse või mitte. Kohus pidanuks välja selgitama, millised õigused hagejatel kui omandireformi õigustatud subjektidel tekkisid või ei olnud neid veel tekkinudki. Sellest tulenevalt pidanuks kohus andma hagejate õigusele või selle puudumisele õigusliku hinnangu, mis on sisuline lahend, mida saab teha kohtuotsusega, jättes hagi rahuldamata või rahuldades selle. Asja uuel läbivaatamisel apellatsiooniastmes Tallinna Ringkonnakohus 6. juuni 1995. a. määrusega tühistas Saare Maakohtu otsuse ja lõpetas asjas menetluse
Ringkonnakohtu määruse motiivide kohaselt lahendavad maa- ja linnakohtud tsiviilasju. Tsiviilasjadena mõistetakse aga tsiviil-, perekonna- ja tööõigussuhetest tekkinud vaidlusi (
Kohus lahendab ka teisi seadusega kohtu pädevusse tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamiseks antud asju (
Hagejad ei ole esitanud ühtegi tsiviil-, perekonna- või tööõigussuhetest tekkinud nõuet ning nad pole esitanud ka muud nõuet, mille lahendamine tsiviilkohtumenetluse korras oleks seadusega antud kohtu pädevusse. Kassatsioonkaebuses palus hagejate esindaja ringkonnakohtu määruse tühistada. Seaduse kohaselt tekivad õigussuhted sündmustest, tehingutest, õigustoimingutest ja õigusvastastest tegudest. Maakasutusõigus tekkis õigustoimingust. 1989. a. kehtinud korra kohaselt tekkis tähtajatu maakasutusõigus maakasutusõiguse riikliku akti väljaandmisest ja sellele eelnes maa looduse eraldamine. Kui õigussuhte tekkimiseks vajalikku toimingut ei ole tehtud, siis õigussuhet ei eksisteeri. V. Pütsepale maa eraldamise otsuse vaidlustamata jätmine ei tähenda, et hagejad pole üldse kostja maakasutusõigust vaidlustanud. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 18 lg 2 kohaselt võib kohtus vaidlustada maa eraldamise õigsust õigusaktide sätete rikkumise või ebaõige tõlgendamise tõttu. Ekslikult eksisteerivaks peetavaks, kuid tegelikult mitteeksisteerivat õigussuhet on võimalik vaidlustada nõudega tunnistada see mitteeksisteerivaks. Ringkonnakohtu seisukoht, et kuivõrd hagejad ei ole kostja maaeraldamise õigsust vaidlustanud, ei ole nad tsiviilõiguslikku nõuet esitanud, ei tugine seadusele. Hagejad on õigustatud kostja maakasutusõigust vaidlustama ning AÕS rakendamise seaduse § 18 lg 2 kohaselt kuulub vaidlus lahendamisele tsiviilkohtumenetluse korras. Ringkonnakohus on oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme, lõpetatades asjas menetluse
Vastuses kassatsioonkaebusele leidis Saare Maa-ameti juhataja, et kaebus on põhjendatud. V. Pütsep palus kirjalikus vastuses määrus jätta muutmata. Hagejatel puudus õiguslik alus kostja vastu hagi esitamiseks. AÕS rakendamise seaduse § 18 lg 2 kasutamine õigusliku alusena vaidluses kostjaga eeldab kostja kui isiku poolt selles lauses nimetatud õigusaktide sätete rikkumist või ebaõiget tõlgendamist. Hagejad pole kostja vastu tsiviilõiguslikku nõuet esitanud. Hagis on taotletud hinnangu andmist, mis ei kuulu aga kohtu pädevusse. Kohus on üldmõiste. Millises kohtus vaidlus lahendatakse, sõltub õigusrikkumise iseloomust. Kolleegiumi istungil palus V. Pütsep jätta ringkonnakohtu määruse muutmata. Kolleegium leidis, et määrus tuleb tühistada
Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et hagejad taotlevad kohtus teatud asjaoludele õigusliku hinnangu andmist, ilma et nad oleksid esitanud sellest tulenevat kohtu pädevusse kuuluvat nõuet. Samas on ringkonnakohus leidnud, et hagejad küll sõnastasid nõude vastavuses
4 sätestatule, kuid see pole nõue, mis kuuluks tsiviilkohtumenetluses läbivaatamisele. Ringkonnakohus leidis õigesti, et hagejate poolt on nõue esitatud. Vaidlus kuulub AÕS rakendamise seaduse § 18 lg 2 kohaselt lahendamisele kohtus kui samas sättes loetletud õigusaktide ebaõige tõlgendamise tõttu maa eraldamise õigsus vaidlustatakse. Kuna selle nõudega pole hagejatel võimalik mujale pöörduda (
p. 1, § 219), tulnuks ringkonnakohtul asi lahendada sisuliselt kohtuotsusega, sest
lg 4 kohaselt lahendab kohus ka teisi seadusega kohtu pädevusse tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamiseks antud asju. Apellatsioonikohus jättis välja selgitamata, millised õigused hagejatel kui omandireformi õigustatud subjektidel tekkisid või ei olnud neid veel tekkinud, ning jättis õigusliku hinnangu andmata hagejate õigusele või selle puudumisele. Kui kohus tuvastab, et hagejatel õigusi pole tekkinud või neid pole veel rikutud, siis tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohus, lahendades asja, jättis tähelepanuta Riigikohtu otsuse seisukohad.
lg 1 kohaselt on kassatsioonikohtu seisukohad seaduse tõlgendamisel asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Juhindudes
§-st 346 p. 2 kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.