← Eesti

III-2/1-101/95

III-2/1-101/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

  1. detsembril
  2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: esimees J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik vaatas läbi avalikul kohtuistungil
  3. detsembril
  4. a. Anne Eesalu kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu
  5. septembri
  6. a. otsuse Heino-August Kalmo hagis Anne Eesalu, Alfino Timarco, Merike Arumäe, Viktor Eesalu ja Andres Eesalu vastu eluruumi üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ning eluruumi kasutamise õiguse kaotanuks tunnistamises. Tallinnas Pärnu mnt. 38 asuv elamu kuulub omandiõiguse alusel H.-A. Kalmole. Selle elamu korteri nr. 5 üürnikuks on Anne Eesalu ning M. Arumäe, Andres Eesalu ja V. Eesalu on nimetatud eluruumi sissekirjutatud kui üürniku perekonnaliikmed. Nende ja A. Timarco vahel sõlmiti vaidlusaluse eluruumi kohta allüürileping kehtivusega
  7. juunist
  8. a. kuni
  9. juunini
  10. a. Hageja palus lõpetada ennetähtaegselt vaidlusaluse eluruumi üürilepingu ES §-de 54 lg 1 p. 2 ja 4 ning 46 lg 1 ja 2 alusel. Hageja põhjendas nõuet sellega, et allüürilepingu sõlmimisel rikuti allüürile andmise üldist korda, s. t. puudus üürileandja Tallinna Kesklinna EEV kirjalik nõusolek ning hageja kui omandireformi õigustatud subjekti, nõusolek. Samuti leiab hageja, et kuna kostjad (v. a. A. Timarco) faktiliselt nimetatud eluruumis ei ela vähemalt juunist
  11. a., ei vaja nad seda eluruumi.
  12. juunil
  13. a. otsustas Tallinna Linnakohus lõpetada ennetähtaegselt Anne Eesaluga sõlmitud üürileping. Väljakolimisest keeldumise korral tõsta Anne Eesalu, Andres Eesalu, Viktor Eesalu ja Merike Arumäe eluruumist Pärnu mnt. 38-5 välja koos kõigi nendega elavate isikutega teist eluruumi vastu andmata ning samuti tõsta eluruumist Pärnu mnt. 38-5 väja A. Timarco koos kõigi temaga elavate isikutega. Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata, leides, et linnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna apellatsioonikohus aktsepteeris täielikult linnakohtu otsuse põhjendusi, siis Riigikohtu tsiviilkolleegium käsitleb neid apellatsioonikohtu põhjendustena. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tunnistati õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni otsusega nr. 28
  14. detsembrist
  15. a. H.-A. Kalmo Tallinnas Pärnu mnt. 38 kinnistul asuva vara suhtes omandireformi õigustatud subjektiks. Vara üleandmise aktiga nr. 2
  16. juulil
  17. a. anti elamu hagejale üle. Hageja vormistas omandiõiguse Tallinna Tehnilise Inventariseerimise Büroos. Kohtuliku uurimise käigus leidis Kesklinna EEV passilaua juhataja kirjaga nr. 2309
  18. augustist
  19. a. tõendamist, et üürnik Anne Eesalu ei võtnud vaidlusaluse eluruumi tolleaegselt üürileandjalt allüüriluba. Kohtule ei ole esitatud tõendeid muus vormis nõusoleku olemasolu kohta. Vaidlusalusel lepingul on küll üürileandja pitsatijäljend, kuid sellega kinnitatakse vaid allkirjade õigsust. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et vaidlusalune allüürileping oli sõlmitud kehtivat korda rikkudes, s. t. üürileandja kirjaliku nõusolekuta. See omakorda on aga aluseks üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ning kostjate väljatõstmiseks eluruumist. Kehtiv seadusandlus ei näe ette kitsendusi ka ajateenijate osas. Kassatsioonkaebuses palub Anne Eesalu Tallinna Ringkonnakohtu
  20. septembri
  21. a. otsuse tühistada TsKS § 64 sätete rikkumise ja Andres Eesalu suhtes ES § 54 lg 1 p. 2 põhjendamatu kohaldamise tõttu. Kohus ei andnud temale võimalust oma vastuväidete tõendamiseks, kuna ei rahuldanud taotlust AS-i Kantoles protsessi kaasamiseks. Nimetatud aktsiaselts ei täitnud lepingut eluruumi allüürile andmiseks vajalike dokumentide vormistamisel. A. Eesalu, M. Arumäe, V. Eesalu ja A. Timarco ei ole kassatsioonkaebust esitanud. Vastustaja leiab, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning palub kassatsioonkaebuse rahuldamata jätta. Kolleegium leiab, et kaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks. Kohus jättis õigesti rahuldamata kassaatori taotluse AS-i Kantoles kaasamiseks protsessi kolmanda isikuna, kuna Anne Eesalu ei esitanud kohtule lepingu olemasolu kohta ühtegi tõendit, samuti ei ole ta viidanud taotluse seaduslikule alusele. Peale selle ei ole A. Eesalu kaebuses põhjendanud, kuidas väidetavast lepingust AS-ga Kantoles sõltuvad tema ja hageja vastastikused õigused ja kohustused. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
  22. septembri
  23. a. otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja J. Luik Liikmed L. Laarmaa, T. Vernik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.