III-2/1-104/95

III-2/1-104/95 MÄÄRUS Tartus,

1. detsembril
2. a. Tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, hageja T. Kuznetsova esindaja vandeadvokat G. Kivinurme osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. detsembril
4. a. Tatjana ja Sergei Kuznetsovi esindaja vandeadvokaat Gaida Kivinurme erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu
5. oktoobri
6. a. määruse menetluse peatamiseks Tatjana ja Sergei Kuznetsovi hagis Riigi Politseiameti Keskuurimisbüroo vastu vara arestist vabastamiseks. Harju Maakohtu
7. augusti
8. a. määrusega peatati menetlus Tatjana ja Sergei Kuznetsovi hagis vara arestist vabastamiseks kuni Vladimir Kuznetsovi (surnud
9. septembril
10. a.) kohta Riigi Politseiameti Keskuurimisbüroo menetluses oleva kriminaalasja nr. 94740005 lahendamiseni kohtus. Kohtumääruse kohaselt ei ole tsiviilasja võimalik lahendada enne Vladimir Kuznetsovi süü küsimuse lahendamist kriminaalasjas ja menetlus tuli peatada TsKS § 214 lg 1 p. 3 alusel. Tallinna Ringkonnakohtu
11. oktoobri
12. a. määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata põhjendusega, et perekonnaseaduse § 20 lg 3 mõtte kohaselt võib kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõude pöörata ka abikaasade ühisomandiks olevale varale või teise abikaasa lahusvarale. Vara arestist vabastamise hagi arutamisel ei ole kohtul õigust tuvastada vara kuritegelikul teel saadud vahendite arvel soetamise fakti. Kuna asjaolu, kas arestitud vara on soetatud kuritegelikul teel, tuvastatakse kohtuotsusega kriminaalasjas, siis peatas maakohus põhjendatult TsKS § 214 lg. p. 3 alusel menetluse tsiviilasjas. Erikaebuses palus hagejate esindaja kohtulahendid tühistada. Menetluse peatamisega rikuti hagejate õigust oma vara kasutada ja käsutada. PkS § 20 lg 3 sätete kohaldamine ei ole õige, sest Vladimir Kuznetsov on surnud ja teda ei saa kriminaalasjas süüdi mõista ega otsustada hagejatele kuuluva vara saatuse üle. Vara arestimine oli üldse ebaseaduslik, kuid kohus ei andnud sellele õiguslikku hinnangut. Arestiti nii abikaasade ühisvara kui ka Tatjana Kuznetsova lahusvara (raha). AÕS §-de 80 lg 1 ja 89 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab, samuti on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist. Apellatsioonikohus leidis, et tsiviilkohtumenetluse korras ei saa tuvastada fakti, kas vara on soetatud kuritegelikul teel. Hagejad aga soovisid tuvastada vastupidist et vara ei ole soetatud kuritegelikul teel saadud vahendite arvel ja seda saab lahendada vara aresti alt vabastamise hagi läbivaatamisel. Kriminaalasi nr. 94740005 on peatatud teadmata ajaks ja kui see nii jääbki, siis ei ole hagejatel võimalik saada oma rikutud varalistele õigustele kohtulikku kaitset. Vastuses erikaebusele leidis Keskuurimisbüroo, et apellatsioonikohtu määrus on õige. Kolleegiumi istungil palus hageja esindaja kohtulahendid tühistada kaebuses toodud põhjustel. Kolleegium leidis, et kohtulahendid tuleb tühistada protsessiõigusnormi väära kohaldamise tõttu. TsKS § 214 lg 1 p. 3 kohaselt peatab kohus menetluse, kui asja läbivaatamine on võimatu enne teise asja lahendamist, mis on läbivaatamisel tsiviil-, kriminaal- või halduskorras. Kohtud jätsid tähelepanuta, et kohtus läbivaatamisel olevat kriminaalasja Vladimir Kuznetsovi kohta ei ole, sest ta suri enne eeluurimistoimingute alustamist. Seetõttu ei olnud menetluse peatamine tsiviilasjas seaduslik. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKS § 346 p. 2, kolleegium m ä ä r a s: Tühistada Harju Maakohtu
13. augusti
14. a. määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu
15. oktoobri
16. a. määrus ning saata asi läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Erikaebus rahuldada. Tagastada vandeadvokaat Gaida Kivinurmele kautsjon 200 (kakssada) krooni, mis on tasutud Keila Panka
17. oktoobril
18. a. Eesistuja J. Luik Liikmed L. Laarmaa, T. Vernik