Obsah (4)

§ 38§ 143§ 6§ 1

III-2/2-7/95 MÄÄRUS Tartus, 6. juunil 1995. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, hagejate esindaja vandeadvokaat N. Kõivu ja kostja esindaja van

§ 38

alusel, mis sätestab tööandja vastutuse töötaja tööle mittelubamisel ja § 142 alusel, mis sätestab töövaidluse alluvuse kohtule. Viljandi Maakohtu

1. mai
2. a. otsusega jäeti hagi rahuldamata. Otsuse motiivide kohaselt oli hagi aegunud, sest hagi esitati üle kuu aja hiljem päevast, mil hagejad said teada oma õiguste rikkumisest (

§ 143

). Viiratsi majandi reformikava nägi ette, et varade erastajad võtavad uute omanikena üle kõik tööandja kohustused tervikvarade töötajate ees. Sidesüsteem erastati tervikvarana ning anti üle B. Jakovlevile. Teisele erastajale T. Postile anti üle hagejate tööraamatud ja dokumendid. Erastamise tingimuseks oli tööhõive tagamine.

§ 6kohaselt läksid kõik tööandja õigused ja kohustused üle hagejatele.

Asjaolu, et kostja ei teinud töösuhte lõpetamise kandeid tööraamatusse, ei tähenda töösuhte jätkumist majandiga pärast

1. detsembrit
2. a. Asjaolu, et kostja ei andnud tervikvara erastamisel hagejatele üle kogu sidetehnikat (sidekaableid, osa telefone), ei tulene tööõiguslikest suhetest, vaid see on tsiviilõigusliku vaidluse esemeks. Kohus jättis hagi rahuldamata

§ 6

alusel, mis sätestab töölepingu kehtivuse ettevõtte reorganiseerimisel, alluvuse, omaniku või omandivormi muutumisel ja § 143 alusel, mis sätestab töövaidlusega kohtusse pöördumise tähtaja. Tartu Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. Otsuse motiivide kohaselt oli hagi aegunud, sest

§ 143

kohaselt võib töölepinguseaduse kohaldamisel tekkinud vaidluste lahendamiseks pöörduda kohtusse ühe kuu jooksul arvates päevast, mil pooled said teada või oleksid pidanud teada saama oma õiguste rikkumisest. Hagejad said oma õiguste rikkumisest teada

1. detsembril
2. a., kui kostja neile enam tööd ei andnud. Hagi esitati
3. veebruaril
4. a., s. o. üle kuu aja hiljem seadusega kehtestatust. Aktiga
5. detsembrist
6. a. andis majand T. Postile üle hagejate tööraamatud, kaadriarvestuse kaardid ja töölepingud seoses tööandja kohustuste üleandmisega. Dokumentide üleandmise juures oli ka B. Jakovlev. Aktiga
7. detsembrist
8. a. andis majand B. Jakovlevile üle tervikvara "Side". Akti punktiga 4 pandi B. Jakovlevile kohustus vara sihipäraselt kasutada, tagada telefoni- ja raadioseadmete teenindamine ja remont ning tagada senine tööhõive ilma olulise vähenemiseta kuni
9. jaanuarini
10. a. Seega olid hagejad teadlikud neile tööandja kohustuste üleminekust. Muus osas tugines ringkonnakohus maakohtu otsuse motiividele. Teistmisavalduses palusid B. Jakovlev ja T. Post Tartu Ringkonnakohtu
11. detsembri
12. a. otsused tühistada, sest pärast kohtuotsust on ilmnenud uued asjaolud, mis avaldajatele varem teada polnud. Vabariigi Tööinspektsiooni kirjaga nr. 6-5/350v
13. detsembrist
14. a. ja Viiratsi Vallavolikogu
15. märtsi
16. a. otsusega nr. 30 on tõendamist leidnud, et hagejatele müüdud raadiojaamad ja nende ekspluateerimiseks vajalikud seadmed ei olnud tervikvarana käsitletavad. Hagejatel ei olnud võimalik seetõttu oma endist tööd jätkata. Tervikvara puudumine välistab

§ 6

kohaldamise, sest tervikvara müümine töölepingut ei lõpeta, tööleping loetakse jätkuvaks tervikvara ostjaga. Kuna hagejatele ei müüdud tervikvara, vaid osa sellest, siis ei ole võimalik tööd endisel viisil jätkata. Hagejad ei saa ise oma tööraamatusse sissekandeid teha ega iseendaga töölepingut sõlmida (

§ 1

). Hagejatele ei olnud teada, et neile müüdud vara ei olnud tervikvara ning see on uus asjaolu kohtuotsuse teistmiseks. Vastuses teistmisavaldusele palus Viiratsi Riigimajand jätta kohtuotsuse muutmata. Hagejad on vaidlustanud töölepingu jätkuvuse ning teistmisavalduses sellele lisaks veel majandi ühe tervikvara koosseisu. Majandi reformikava tervikvarade koosseisu saab muuta vaid üldkoosolek ja reformikomisjon. Tervikvarast "Side" on juttu olnud kõigis kohtutes ja selle koosseis ei ole mingi uus asjaolu. Tööinspektsiooni pädevusse ei kuulu Viiratsi Riigimajandi reformi tõlgendamine. Hagejad ei vaidlustanud oma töösuhteid majandiga seadusega ettenähtud ühe kuu jooksul. Kolleegiumi istungil palus hagejate esindaja vandeadvokaat N. Kõiv teistmisavalduse rahuldada. Kostja esindaja vandeadvokaat A. Kull palus kohtulahendid jätta muutmata. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle teistmiseks ei ole alust. TsKS § 350 lg 1 ja 2 kohaselt võib jõustunud otsuseid uuesti läbi vaadata uute asjaolude ilmsikstulekul, mis ei olnud ega võinud olla avaldajale teada. Teistmine on lubatud, kui eelmärgitud asjaolud mõjutasid kohtulahendi tegemist ühe või teise protsessiosalise kasuks või kahjuks. Teistmise aluseks pidasid hagejad kahte uut tõendit erastatud vara terviklikkuse hindamise kohta. Sellised juriidilist tähtsust omavad tõendid, mis tekkisid pärast kohtuotsuse tegemist ja mis kinnitavad või kummutavad fakte, mida kohus juba arutas, ei ole teistmise aluseks. Asjaolu, et tegemist ei olnud side tervikvaraga, vaidlustasid hagejad maa- ja ringkonnakohtus ning kohtud on sellele oma hinnangu andnud. Juhindudes TsKS §-st 354 lg 3 kolleegium m ä ä r a s: Jätta Boris Jakovlevi ja Tõnu Posti avaldus Tartu Ringkonnakohtu 5. detsembri 1994. a. otsuse teistmiseks rahuldamata. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, T. Vernik