← Eesti

III-2/2-9/95

III-2/2-9/95 MÄÄRUS Tartus,

  1. juunil
  2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik vaatas läbi avalikul kohtuistungil
  3. juunil
  4. a. Ilse Nukk"a teistmisavalduse alusel ENSV Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi
  5. aprilli
  6. a. määruse ja Põlva Rajooni Rahvakohtu
  7. märtsi
  8. a. otsuse Oskar Tuule hagis V. Sassi nim. sovhoosi vastu taluhoonetele omandiõiguse tunnistamiseks.
  9. jaanuaril
  10. a. esitatud hagiavalduse kohaselt kuulus Oskar Tuulele talund Ala-Küka nr. 63 Voorepalu külas Kõlleste vallas Põlva maakonnas (end. Kambja vallas Tartumaal), kust O. Tuul lahkus
  11. aastal halva tervise tõttu. Tallu jäid elama hageja õed ja hiljem naisevend Johannes Lind.
  12. a. tahtis hageja asuda tallu elama, kuid siis selgus, et hooned on V. Sassi nim. sovhoosi omandiks arvatud. Hageja palus TsK § 59 alusel, milles sätestati omaniku õigus hageda oma vara võõrast seadusevastasest valdusest, tunnistada tema omandiõigust Ala-Küka taluhoonetele ning ennistada hagi esitamise tähtaeg, sest hoonete äravõtmisest sai ta teada alles
  13. aastal. Põlva Rajooni Rahvakohtu
  14. märtsi
  15. a. otsusega jäeti ennistamata O. Tuule hagi esitamise tähtaeg ning jäeti hagi läbi vaatamata. Kohtuotsuse motiivide kohaselt ei olnud põhjendatud O. Tuule väited, et ta sai talle kuuluvate taluhoonete üleandmisest V. Sassi nim. sovhoosile teada alles
  16. a. Riikliku Kindlustuse Inspektuuri tõendi kohaselt ei olnud O. Tuule taluhooned maksustatud alates
  17. aastast, seega ei osalenud O. Tuul riiklike maksude tasumisel. Hageja väited, et ta tasus makse
  18. aastani, ei ole tõendatud. Alates
  19. aastast tasusid O. Tuule sugulased, kes elasid vaidlusaluses talus, V. Sassi nim. sovhoosile üüri. Sellest nähtub, et O. Tuul pidi olema teadlik üle kolme aasta tagasi, et hooned on üle läinud sovhoosile ja hagi on aegunud. Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi
  20. aprilli
  21. a. määrusega jäeti rahvakohtu otsus muutmata. Määruse motiivide kohaselt oli kohtuotsus kooskõlas TsK § 44 sätetega. Toimiku materjalide kohaselt liideti O. Tuule talumaad
  22. a. moodustatud Kiidjärve sovhoosiga ja hooned olid sovhoosi bilansis juba
  23. a. alguses. O. Tuule väited, et rahvakohus ei teinud kindlaks, millisel teel ja millal hooned said sovhoosi omandiks, ei ole otsuse tühistamise aluseks. Teistmisavalduses palub Ilse Nukk tühistada eeltoodud kohtulahendid ning rahuldada O. Tuule hagi elamu väljanõudmiseks. Teistmisavalduses leiti, et kohtuotsus on rajatud vastuolulistele tõenditele hoonete ülemineku kohta sovhoosi bilanssi. Eksitavaks on saanud Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee
  24. jaanuari
  25. a. kiri, millega selgitati, et
  26. a. kulaklikuks tunnistatud O. Tuule talund läks
  27. a. moodustatud Kiidjärve sovhoosile.
  28. veebruari
  29. a. Põlva Maakonna Arhiivi teatise kohaselt tunnistati O. Tuule talund kulaklikuks Kiidjärve Valla TSN TK
  30. septembri
  31. a. otsusega.
  32. veebruari
  33. a. Tartu Linnaarhiivi teatise kohaselt kustutati O. Tuule talund kulaklike majapidamiste nimekirjast Tartumaa TSN TK
  34. oktoobri
  35. a. otsusega nr.
  36. Need tõendid ei olnud omal ajal O. Tuulele teadaja nende tõendite kohaselt puudus igasugune alus talundi äravõtmiseks. O. Tuul elas Tartu linnas ega võinudki teada, et ta oli kaotanud omandiõiguse elamule. Hagi esitamise tähtaeg kuulunuks
  37. aastal ennistamisele.
  38. märtsil
  39. a. müüs Krootuse kolhoos talle mittekuulunud Ala-Küka talu Johannes Linnule. Tsiviilkolleegium leidis, et kohtulahendite teistmiseks ei ole alust. TsKS § 350 lg 1 ja 2 kohaselt võib jõustunud kohtuotsuseid uuesti läbi vaadata uute asjaolude ilmsikstulekul, mis ei olnud ega võinud olla avaldajale teada. Teistmine on lubatud, kui eelmärgitud asjaolud mõjutasid kohtulahendi tegemist ühe või teise protsessiosalise kasuks või kahjuks.
  40. a. kohtulahendid käesolevas asjas on tehtud ilma asja sisuliselt arutamata ja nii rahvakohus kui ka Ülemkohus leidsid, et hagi oli aegunud. Ilse Nukk on teistmisavaldust esitades vaidlustanud omandiõiguse ülemineku tehiolud. Tõend, mis esitati talundi kulaklikuks tunnistamise kohta, ei puutu hagi aegumisse ega ole kohtulahendite teistmise aluseks. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKS §-st 354 lg 3 kolleegium m ä ä r a s: Jätta Ilse Nukk"a avaldus Põlva Rajooni Rahvakohtu
  41. märtsi
  42. a. otsuse ja ENSV Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi
  43. aprilli
  44. a. määruse teistmiseks rahuldamata. Eesistuja H. Jõks Liikmed J. Luik, T. Vernik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.