← Eesti

III-2/2-12/95

III-2/2-12/95 MÄÄRUS Tartus,

  1. oktoobril
  2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, hageja A. Vinsi osavõtul ja tõlk L. Lombi juuresolekul vaatas läbi avalikul kohtuistungil
  3. oktoobril
  4. a. Aleksandra Vinsi teistmisavalduse alusel Viru Ringkonnakohtu
  5. veebruari
  6. a. otsuse Aleksandra Vinsi hagis Ervin Vinsi vastu ühisvara jagamiseks. Ida-Viru Maakohtu
  7. mai
  8. a. otsusega jäeti Aleksandra Vinsi hagi Ervin Vinsi vastu ühisvara jagamiseks rahuldamata. Kohtuotsuse motiivide kohaselt ei ole hageja konkretiseerinud nõuet ja hagi hinda ning ei ole esitanud nõuet kinnitavaid tõendeid. Hageja ei ole tõendanud, et aiamaa koos seal asuvate hoonetega oleks kuulunud talle ning on temalt ebaseaduslikult võõrandatud. Ei ole tõendatud, et pooled jagasid vara abielulahutuse protsessis kokkuleppeliselt. Abielulahutuse ajal
  9. a. oli ühisvaraks sissemaks aianduskooperatiivis "Sõprus", aga mitte seal asuvad hooned. AK Sõprus erastatud vara üleandmisevastuvõtmise aktist selgub, et vastavalt
  10. juuni
  11. a. üldkoosoleku otsusele anti E. Vinsi eraomandusse kooperatiivi krundil asuvad suvila, kasvuhoone, majandushoone, kelder, kaev, viljapuud ja marjapõõsad. Hoiuse jagamist A. Vins ei ole taotlenud. Viru Ringkonnakohtu otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata. Kohtuotsuses leitakse, et maakohtu otsuse motiivid on õiged. Pooled ei ole oma väiteid ja vastuväiteid tõendanud ega määratlenud jagatava ühisvara maksumust. Apellatsioonikohtule esitatud tõendid ei kinnita garaazi kuulumist abikaasade ühisvara hulka ega ühisvara jagamise kokkulepet. Teistmisavalduses palus A. Vins kohtulahendid tühistada põhjusel, et ta ei ole ühisvarast midagi saanud ning tema kasvatada on kaks last. A. Vinsile ei olnud teada, et AK Sõprus esimees annab välja fiktiivseid dokumente erastatud vara kohta. Ka kohtule ei olnud need faktid teada, mida Ida-Viru maavalitsus peale protsessi avalikustas. E. Vins andis 5000 rubla laste ülalpidamiseks, kuid kohus pidas seda osaks ühisvarast. Avaldaja soovib, et Riigikohus annaks võimaluse õiglaseks ühisvara jagamiseks. Vastuses teistmisavaldusele leidis E. Vins, et avaldus on esitatud hilinemisega, sest A. Vins sai IdaViru Maavalitsuse Ehitus-arhitektuuriameti kirja 15.03.
  12. a., teistmisavalduse esitas aga
  13. augustil
  14. a., s. o. üle kolme kuu hiljem. Asjaolud, millele viitab A. Vins, ei ole teistmise aluseks. Kolleegiumi istungil palus A. Vins teistmisavalduse rahuldada. Kolleegium leidis, et kohtuotsuse teistmiseks ei ole alust. TsKS § 350 lg 1 ja 2 kohaselt võib jõustunud kohtuotsuseid uuesti läbi vaadata uute asjaolude ilmsikstulekul, mis ei olnud ega võinud olla avaldajale teada. Teistmine on lubatud, kui eelmärgitud asjaolud mõjutasid kohtulahendi tegemist ühe või teise protsessiosalise kasuks või kahjuks. Sellest seadusest tulenevalt ei ole asja uue läbivaatamise aluseks uute asjaolude ilmsikstuleku tõttu pärast kohtuotsuse tegemist tekkinud tõendid, mis kinnitavad või lükkavad ümber fakte, mida kohus arutas. Sellised tõendid võivad kinnitada, et faktid on kohtu poolt ebaõigesti tuvastatud, kuid see ei ole teistmise aluseks. Maakohus on aianduskooperatiiviga seonduvaid asjaolusid arutanud lähtudes selle õiguslikust staatusest poolte abielulahutuse ajal
  15. aastal ning hinnates neid tõendeid, mis kohtule otsuse tegemiseks oli esitatud. A. Vins on teistmisavalduses vaidlustanud aga AK-i Sõprus varade erastamise
  16. aastal, pidades uueks asjaoluks Ida-Viru Maavalitsuse Ehitus-arhitektuuriameti
  17. märtsi
  18. a. kirja, milles käsitletakse AK-i Sõprus puudutavaid asjaolusid. Kohtu poolt tuvastatud asjaolude vaidlustamine ei ole teistmise aluseks TsKS § 350 järgi. TsKS § 351 lg 2 p.1 kohaselt võivad protsessiosalised esitada avalduse §-s 350 lg 2 p. 1 sätestatud alustel 3 kuu jooksul päevast, millal avaldaja sai teada uutest asjaoludest. A. Vins pole tõendanud, et ta sai arhitektuuriameti
  19. märtsi
  20. a. kirja kätte rohkem kui kolm kuud hiljem, millega on avalduse esitamise tähtaeg mööda lastud. Juhindudes TsKS §-st 354 lg 3 kolleegium m ä ä r a s: Jätta Aleksandra Vinsi avaldus Viru Ringkonnakohtu
  21. veebruari
  22. a. otsuse teistmiseks rahuldamata. Eesistuja J. Luik Liikmed H. Jõks, T. Vernik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.