← Eesti

III-2/3-11/95

III-2/3-11/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

  1. aprillil
  2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja H. Salmann, avaldaja V. Korovitsevi ja tema esindaja vandeadvokaat L. Urge osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil
  3. aprillil
  4. a. Viktor Korovitsevi ja tema esindaja vandeadvokaat Leo Urge kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  5. novembri
  6. a. otsuse väikeettevõtte Stemor hagis V. Korovitsevi ja V. Jelkovitsi vastu eluruumist väljatõstmiseks. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  7. novembri
  8. a. otsusega jäeti rahuldamata Viktor Korovitsevi apellatsioonkaebus Tallinna Linnakohtu
  9. mai
  10. a. otsuse tühistamiseks väikeettevõtte Stemor hagis Viktor Korovitsevi ja Vladimir Jelkovitsi vastu eluruumist väljatõstmiseks. Ringkonnakohus leidis, et linnakohtu otsus V. Korovitsevi ja V. Jelkovitsi väljatõstmiseks tööandja eluruumist Tallinnas Võru/Koorti 3/28 - 69, teist eluruumi vastu andmata, elamuseaduse §-de 58 ja 60 lg 1 alusel on õige ning täiendavat motiveerimist otsus ei vaja. Väikeettevõte Stemor esitas
  11. jaanuaril
  12. a. hagi V. Korovitsevi ja V. Jelkovitsi vastu ühiselamust Tallinnas Võru/Koorti 3/28 - 69 väljatõstmiseks. Hageja soovis paigutada kostjad ümber teise ühiselamusse.
  13. oktoobril
  14. a. muutis hageja hagi alust ning palus kostjad välja tõsta vaidlusalusest eluruumist kui tööandja eluruumist ES § 60 lg 1 ja 3 alusel, kuna vaidlusalune eluruum oli kinnitatud väikeettevõttele Stemor tööandja eluruumiks Tallinna Ida Rajoonivalitsuse
  15. oktoobri
  16. a. määrusega nr. 105 ning kostjatega oli lõpetatud tööleping nende omal soovil. Avalduses kohtuvigade parandamiseks palub V. Korovitsev apellatsioonikohtu
  17. novembri
  18. a. otsus tühistada põhjendusel, et linnakohus ja ringkonnakohus on vääralt kohaldanud ES §
  19. Avaldaja leiab, et Tallinna Ida Rajoonivalitsuse
  20. oktoobri
  21. a. määrus nr. 105 Võru/Koorti 3/28 - 69 tööandja eluruumiks tunnistamise kohta on täielikult seadusevastane ja ei kuulunud rakendamisele, sest linna rajoonivalitsusel puudus õigusaktide andmise õigus. Määruse andmise ajal kehtinud ENSV kohaliku omavalitsuse aluste seaduse § 6 loetleb kohaliku omavalitsuse organid. Selles loetelus puudub linnaosa valitsus. Sama seaduse § 10 kohaselt on linnaosa valitsus omavalitsuslik allüksus, keda ei ole nimetatud paragrahvis 19 lg 2 määruste ja korralduste andmise õigust omavate kohaliku omavalitsuse organite loetelus. Ka hiljem vastuvõetud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 57 lg 4 (
  22. juuni
  23. a. redaktsioon) sätestas, et osavalla või linnaosa valitsusel pole õigusakti andmise õigust. Vastustaja väikeettevõte Stemor peab V. Korovitsevi avaldust põhjendamatuks. Kolleegium leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu
  24. novembri
  25. a. otsuse tühistamiseks puudub alus. Kohaliku omavalitsuse aluste seaduse § 21 alusel antud ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi
  26. detsembri
  27. a. seadluse "Omavalitsusliku haldussüsteemi loomisest" punkt 7 kohaselt jätkavad Tallinnas linnarajoonid tegevust kuni küsimuse täiendava reguleerimiseni. Linnarajoonide ja teiste Tallinna omavalitsuslike üksuste organite pädevuse piiritlemine toimub Tallinna Linnavolikogu poolt. Sellest tulenevalt võis Tallinna Linnavolikogu delegeerida linna rajoonivalitsusele õiguse otsustada eluruumi arvamise tööandja eluruumi hulka. Tallinna Linnavolikogu andis
  28. mai
  29. a. otsusega Tallinna linna rajoonivalitsuste, Maardu Linnavalitsuse ja Saue Alevivalitsuse kompetentsi õiguse otsustada eluruumide kuulumise tööandja eluruumide hulka. Elamuseaduse ellurakendamiseks ja linnavolikogu osundatud otsuse täitmiseks pani Tallinna Linnavalitsus
  30. mai
  31. a. korralduse nr. 492-k punktiga 1 eluruumi tööandja eluruumiks arvamise üle otsustamise Tallinna linnarajoonivalitsustele, Maardu Linnavalitsusele ja Saue Alevivalitsusele vastavalt konkreetse eluruumi asukohale. Tulenevalt TsKS §-st 9 rakendab kohus omavalitsuse õigusakte, kui need on kooskõlas seadusega. Määrus nr. 105 on seaduslik, sest Tallinna Ida Rajoonivalitsus oli pädev arvama vaidlusaluse eluruumi tööandja eluruumiks. Seega on Tallinna Ringkonnakohus õigesti kohaldanud kohtuotsuse aluseks olevaid ES §-e 58 ja
  32. Asjakohane ei ole avaldaja viide kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-le 57 lg 4, mille kohaselt osavalla või linnaosa valitsusel pole õigusakti andmise õigust. Määrus nr. 105 on antud enne KOKS -i kehtestamist ning tagasiulatuvat jõudu seaduse osundatud sättel ei ole. Juhindudes TsKS §-st 354 lg 3 kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
  33. novembri
  34. a. otsus muutmata ja Viktor Korovitsevi ja tema esindaja vandeadvokaat Leo Urge avaldus rahuldamata. Eesistuja H. Jõks Liikmed: J. Luik, H. Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.