← Eesti

III-2/3-14/95

III-2/3-14/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

  1. mail
  2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed: H. Jõks ja J. Luik, Arvi Lindemäe esindaja vandeadvokaat K. Kägi osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil
  3. a. Arvi Lindemäe kohtuvigade parandamise avalduse alusel Harju Rajooni Rahvakohtu
  4. a. ja Eesti NSV Ülemkohtu Tsiviilasjade Kohtukolleegiumi 30.12.
  5. a. määruse Lindemäe Johannese hagis Klausner Elviine vastu pärimisõiguse alusel omandiõiguse tunnistamiseks. Eesti NSV Ülemkohtu Tsiviilasjade Kohtukolleegiumi 30.12
  6. a. määrusega jäeti jõusse Harju Rajooni Rahvakohtu
  7. a. otsus. Rahvakohtu otsusega jäeti rahuldamata Johannes Lindemäe hagi Klausner Elviine vastu pärimisõiguse alusel omandiõiguse tunnistamiseks majavaldusele Harju rajoonis Nabala külanõukogus. Kohtukolleegium leidis, et majavaldus kuulus hageja vennale Lindemäe Eduardile, kes
  8. a. mobiliseeriti Nõukogude Armeesse ja kes
  9. a. jäi teadmata kadunuks.
  10. a. tunnistati Eduard Lindemäe surnuks. Hageja tema seadusejärgse pärijana taotles notarilt pärimisõigusõiguse tunnistuse väljaandmist. Kuna Klausner Elviine oma avalduses notarile väitis, et ta oli Eduard Lindemäega kuni
  11. a. ühises talundiperes ja majandas talu kuni
  12. a., siis notar pärimisõiguse tunnistust hagejale ei andnud, sest pärand majavalduse näol ei avanenud. Kohtukolleegiumi määruses märgitakse, et majavaldus ei ole Eduard Lindemäelt võõrandatud ja kuulub talle. E. Lindemäe surnuks tunnistamisest alates avanes pärand varale ja hageja on pärandi vastu võtnud. Hageja venna omandiõigust rikuti
  13. a., kui majavaldus anti kasutada kodanik Talpasele. Hageja omandiks ei saa aga majavaldust tunnistada, sest juba pärandi avanemise ajaks ei saanud hageja majavaldust endale nõuda aegumise tõttu. Kohtuvigade parandamise avalduses palub Johannes Lindemäe poeg Arvi Lindemäe mõlemad kohtulahendid tühistada ja uue otsusega tema nõuded rahuldada. Avalduses leitakse, et hagi rahuldamata jätmine aegumise tõttu on ebaõige. Kolleegium leidis, et kohtulahendid kuuluvad tühistamisele TsKS § 355 p. 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Kohtukolleegium on tuvastanud, et majavaldust ei ole Eduard Lindemäelt võõrandatud ja ta kuulutati surnuks
  14. a.. Hagi esitati kohtusse
  15. a.. Enne Eduard Lindemäe surnuks kuulutamist puudus J. Lindemäel õiguslik alus nõuda venna pärijana omandiõiguse tunnistamist majavaldusele. Eesti NSV territooriumil kehtinud Tsiviilkoodeksi § 44 kehtestas eraisikute vahel tekkivatele vaidlustele kolmeaastase aegumistähtaja, mille kulgemine sama koodeksi § 45 kohaselt algas hetkest, mil tekkis õigus hagi esitamiseks. Seega on väär kohtukolleegiumi seisukoht, et hagi oli aegunud juba pärandi avanemise ajaks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kõigepealt võtta seisukoht protsessiosaliste suhtes. Juhindudes TsKS §-st 357 ja 354 lg 2 kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Harju Rajooni Rahvakohtu
  16. a. otsus ja Eesti NSV Ülemkohtu Tsiviilasjade Kohtukolleegiumi
  17. a. määrus ning saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtusse. Avaldus rahuldada. Tagastada Arvi Lindemäele
  18. a. Põhja - Eesti Panka tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja: J. Odar Liikmed: H. Jõks, J. Luik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.