← Eesti

III-2/3-15/95

III-2/3-15/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 6. septembril 1995. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, asjast huvitatud isiku Juta Käsp

§-de 255 lg 6 ja 256 alusel. Kohtule esitatud avalduse kohaselt abiellusid Mari ja Jakob Vimm

  1. jaanuaril
  2. a. Maja SuurVeski 15 ostis Jakob Vimm
  3. aprillil
  4. a. ning see kuulus abikaasadele ka natsionaliseerimise ajal
  5. a. Mari Vimm suri
  6. a., Mari Vimmi esimesest abielust sündinud poeg Alfred Kossar (Katrin Lindi isa) suri
  7. a. ja Jakob Vimm suri
  8. a. Jakob Vimmil lapsi ei olnud. Katrin Lind palus tuvastada, et ta on oma vanaema seadusjärgne pärija vaidlusaluse majavalduse suhtes, sest vara kuulus natsionaliseerimise momendil nii Mari kui Jakob Vimmile. Pärnu Linnakohtu
  9. oktoobri
  10. a. otsusega tuvastati juriidilise tähtsusega fakt selles, et Katrin Lindil on tekkinud seadusjärgse pärimise õigus majavaldusele Pärnus Suur-Veski
  11. Otsuse motiivide kohaselt kuulus majavaldus Mari ja Jakob Vimmile. Maja seadusjärgne pärija on Katrin Lind, sest Mari Vimm suri
  12. a., tema poeg Alfred Kossar suri
  13. a. ja Jakob Vimm suri
  14. a. Kohtuvea parandamise avalduses palub Juta Käsper tühistada Pärnu Linnakohtu
  15. oktoobri
  16. a. otsuse protsessiõigusnormide olulise rikkumise tõttu. Juta ja Martin Käsperile (Jakop Vimmi õelastele) on Pärnu Linnavalitsuse
  17. aprillli
  18. a. korraldusega nr. 190-p tagastatud õigusvastaselt võõrandatud varana kummalegi 1/2 osa majavaldusest Pärnus Suur-Veski
  19. Seega on Pärnu Linnakohtu otsusega muudetud Juta Käsperi õigusi vaidlusalusele majavaldusele ilma, et teda oleks kaasatud kohtuprotsessi asjast huvitatud isikuna. Isegi kui eeldada, et Katrin Lind on pärija, kellel on õigus tagasi nõuda õigusvastaselt võõrandatud vara, tulnuks välja selgitada, milline on selle osa suurus, mitte aga pidada teda kogu vara pärijaks, nagu seda kohtuotsusega tehtud on. Vastuses kohtuvea parandamise avaldusele leiab Katrin Lind, et kohtuotsus on õige. Tegemist ei olnud abikaasade lahusvaraga, vaid ühisvaraga. Varade tagastamise komisjon jättis K. Lindi ebaõigesti välja pärijate ringist. Kolleegiumi istungil palus Juta Käsperi esindaja kohtuotsuse tühistada kaebuses toodud põhjustel. Kolleegium leidis, et kohtuotsus tuleb tühistada protsessiõigusnormide olulise rikkumise tõttu.

§ 254

lg 2 kohaselt vaatab kohus erimenetluse asju läbi avaldaja ja teiste huvitatud isikute osavõtul. Kohus jättis selle seadusenõude tähelepanuta.

  1. mail
  2. a. oli Pärnu Linnavalitsus kohtule teatanud, et juriidilise fakti tuvastamine ei puuduta otseselt Pärnu Linnavalitsust, küll aga Martin ja Juta Käsperit, kes taotlesid vaidlusaluse majavalduse tagastamist neile. Kohus jättis Martin ja Juta Käsperi, vaatamata linnavalitsuse kirjale, protsessi kaasamata, rikkudes sellega nende protsessuaalset õigust osaleda protsessis.

§ 256

kohaselt tuvastab kohus juriidilise fakti ainult siis, kui avaldajal ei ole teisiti võimalik saada seda fakti tõendavat dokumenti või kui kaotatud dokumenti ei ole võimalik taastada. Kui avaldaja Katrin Lind on esitanud kohtule kõik sugulust tõendavad dokumendid, mis kinnitavad, et ta on Mari Vimmi pojatütar, siis ei ole kohtul seaduslikku alust selle juriidilise fakti tuvastamiseks. Kui erimenetluses tekib õiguslik vaidlus, mis kuulub kohtu pädevusse, siis jätab kohus avalduse läbi vaatamata ja selgitab huvitatud isikule õigust esitada hagi üldistel alustel (

§ 254lg 3).

Kohtule esitatud avaldustes vaidlustas Katrin Lind majavalduse kuuluvuse Jakob Vimmile, pidades seda abikaasade ühisvaraks. See asjaolu viitab võimalikule õigusliku vaidluse tekkimisele. Arvestades eeltoodut ja juhindudes

§-dest 354 lg 2 ja 357 kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Pärnu Linnakohtu

  1. oktoobri
  2. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samasse kohtusse. Tagastada Juta Käsperile kautsjon 200 (kakssada) krooni, mis on makstud Põhja-Eesti Panga Pärnu filiaali
  3. märtsil
  4. a. kviitungiga nr.
  5. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, T. Vernik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.