III-2/3-23/95

III-2/3-23/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. oktoobril
2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, huvitatud isikute S. Loigo, T. Külveti ja tema esindaja vandeadvokaat E. Pihla ning avaldaja H. Porgandi ja tema esindaja vandeadvokaat A. Saare osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. oktoobril
4. a. Silva Loigo ja Toivo Külveti kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tallinna Linnakohtu
5. veebruari
6. a. otsuse Helle Porgandi avalduses juriidilise fakti tuvastamiseks. Loviise ja Karl Seppelile kuulus majavaldus Tallinnas Lääne tee
7. K. Seppel suri
8. aprillil
9. a. Elamu konfiskeeriti
10. veebruaril
11. a. ja
12. jaanuaril
13. a. anti elamu Lääne tee 3 üle kohaliku nõukogu elamufondi. L. Seppel elas Lääne tee 3 elamus kuni surmani
14. a., pärast seda jäi majja elama Loviise ja Karl Seppeli tütar Evi Lukas, kes suri
15. a. Teisi pärijaid Loviise ja Karl Seppelil ei olnud.
16. jaanuaril
17. a. esitatud avalduses palus Helle Porgand, kes on L. Seppeli õe lapselaps, tuvastada juriidilise fakti, et L. Seppel võttis pärast oma abikaasa K. Seppeli surma
18. aprillil
19. a. Tallinnas Lääne tee 3 asuva krundi ja elamu omandiõiguse üle (võttis vastu pärandi). Tallinna Linnakohtu otsusega avaldus rahuldati.
20. mail
21. a. esitatud kohtuvigade parandamise avalduses palusid asjast huvitatud isikud Toivo Külvet ja Silva Loigo kohtuotsuse tühistada. Nad olid Lääne tee 3 elamus üürnikud.
22. märtsil
23. a. jättis õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna komisjon Helle Porgandi ja Tiia Kase omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamata ning
24. juunil
25. a. müüdi elamu Lääne tee 3 T. Külvetile ja S. Loigole, kes nüüd leiavad, et neid tulnuks asjast huvitatud isikutena kaasata juriidilise fakti tuvastamise protsessi, seda enam, et tekkinud on õiguslik vaidlus. Seppelitelt elamu õigusvastane võõrandamine on vaieldav. Elamut ei konfiskeeritud ja see läks vaibevarana üle riigile, mida ei saa pidada õigusvastaseks võõrandamiseks.
26. mail
27. a. tagastati elamu siiski H. Porgandile ja T. Kasele. Komisjoni otsuse aluseks oli praegu vaidlustatud juriidilise fakti tuvastamine. T. Külvet ja S. Loigo leiavad, et nad on heausksed omanikud, kuna nemad ja Pirita Linnaosa Valitsus ei olnud teadlikud ostu-müügi lepingu sõlmimisel, et kaheksa päeva enne seda komisjoni eelmine otsus tühistati ja uus otsus tehti varade tagastamise kohta. T. Külvet ja S. Loigo on majavaldusele teinud suuri kulutusi seoses remonttöödega. Vastuses kohtuvigade parandamise avaldusele leidis H. Porgand, et kohtuotsus on õige. TsKS § 254 lg 2 kohaselt oli protsessi kaasatud Tallinna Linnavaraamet. Vaidlusaluses majas elab S. Loigo alates
28. juulist
29. a. ja T. Külvet alates
30. oktoobrist
31. a. Vastavalt ORAS-e §-le 18 lg 1, 2 olid keelatud kõik tehingud varaga, mille kohta oli esitatud tagastamise taotlus. H. Porgand on esitanud
32. detsembril
33. a. hagi ostu-müügi lepingute tühistamiseks. Eeltoodud põhjustel jättis kohus õigesti protsessi kaasamata Lääne tee 3 elamu üürnikud. Kohtuotsus on ka sisuliselt õige. Pärast K. Seppeli surma anti majaraamat välja L. Seppeli nimele ja sellisena ta ka konfiskeeriti ning anti kohaliku nõukogu elamufondi. See ongi vara õigusvastane võõrandamine. Kuni surmani elas L. Seppel oma majas. Vastuses kohtuvigade parandamise avaldusele leidis Tallinna Linnavaraamet, et T. Külveti ja S. Loigo avalduses toodud asjaolud, millele nad soovisid tähelepanu juhtida, ei olnud olulised erimenetluse jaoks ega saanuks tekitada õiguslikku vaidlust. T. Külvet ja S. Loigo tahtsid vaidlustada vara õigusvastast võõrandamist, kuid erimenetluses arutati omandiõiguse ülevõtmist L. Seppeli poolt pärast tema abikaasa surma
34. a. Kohus ei otsustanud T. Külveti ja S. Loigo õiguste üle, seega ei pidanud neid protsessi kaasama ja kohus ei rikkunud TsKS § 318 lg 1 p. 3 sätteid. Kolleegiumi istungil jäid T. Külvet, S. Loigo ja nende esindaja E. Pihla kohtuvigade parandamise avalduses esitatud nõudmiste juurde. H. Porgand ja tema esindaja A. Saar vaidlesid avaldusele vastu ning pidasid kohtuotsust õigeks. Kolleegium leidis, et kohtuvigade parandamise avaldus tuleb jätta rahuldamata. TsKS § 318 lg 1 p. 3 kohaselt on protsessiõiguse normide rikkumine kohtuotsuse tühistamise aluseks, kui kohus otsustas isiku õiguste ja kohustuste üle, keda asja ei kaasatud. T. Külvet ja S. Loigo vaidlustasid kohtuvigade parandamise avalduses Seppelite vara õigusvastase võõrandamise ja leidsid, et juriidilise fakti tuvastamisega selles, et L. Seppel oma abikaasa K. Seppeli surma järel elamu ja krundi omandiõiguse üle võttis, otsustati ka T. Külveti ja S. Loigo kui praeguste vaidlusaluse elamu omanike, õiguste ja kohustuste üle. Selline seisukoht on ekslik. Erimenetluses tuvastatu seisukohalt ei olnud tähtsust, kas majavaldus võõrandati hiljem õigusvastaselt või mitte. Abikaasadevahelistes omandi- ja pärimissuhetes ei olnud T. Külvet ja S. Loigo isikuteks, kelle õigusi ja kohustusi need suhted oleks puudutanud. Seega puudus kohtul seaduslik alus nende protsessi kaasamiseks. Juhindudes TsKS §-dest 357 ja 354 lg 3 kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Linnakohtu
35. veebruari
36. a. otsus muutmata ja kohtuvigade parandamise avaldus rahuldamata. Eesistuja J. Luik Liikmed H. Jõks, T. Vernik