← Eesti

III-2/3-25/95

III-2/3-25/95 MÄÄRUS Tartus, 3. novembril 1995. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, Silvi Alliku ja tema esindaja vandeadvokaat L. Nirgi osavõt

-e alusel ja sellele lisandusid igamise motiivid (

§-d 830, 3859, 3860, 832). On tõendatud, et J. Allik valdas Tõnurahva nr. 7 talu alates 1925. a. Arhiiviteatis kinnitas, et J. Allik pidas talu iseseisvalt kolmteist aastat, täites seaduslikke koormatisi; valdus oli pidev, segamatu ja J. Allik käsutas seda omanikule iseloomulikul viisil (

§-d 819, 820, 846, 852). Omandiõigus tekkis ka igamisega, sest Balti eraseaduse alusel kinnisvara registrisse kandmata kinnisvara suhtes oli igamise tähtaeg kümme aastat (

§-d 855, 862, 866). Kolleegium leidis, et kohtuvea parandamise avaldus tuleb jätta rahuldamata. TsKS § 355 kohaselt võib protsessiosaline taotleda jõustunud kohtuotsuses kohtuvea parandamist. Protsessiosaliseks on ka asjast huvitatud isik (TsKS § 63), kuid selliseks isikuks olemine peab olema seaduse nõuete kohaselt kinnitatud. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p. 17 ( EV Vm.

  1. a.) kohaselt, kui omandireformi õigustatud subjekt sureb, siis läheb talle kuulunud nõudeõigus pärimisele tsiviilõiguse normide kohaselt. Pärandi vastuvõtmine peab olema notariaalselt tõendatud. Sellist dokumenti oma nõudeõiguse (asjast huvitatud isikuks olemise) kohta ei ole Laine Kauks kohtule esitanud. Juhindudes TsKS §-dest 357 ja 354 lg 3 kolleegium m ä ä r a s: Jätta rahuldamata Laine Kauksi kohtuvea parandamise avaldus. Eesistuja J. Luik Liikmed H. Jõks, T. Vernik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.