← Eesti

III-2/3-32/95

III-2/3-32/95 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

  1. novembril
  2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, kostja V. Põldre osavõtul vaatas avalikul kohtuistungil
  3. novembril
  4. a. läbi Olav Plinte kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  5. detsembri
  6. a. otsuse Olav Plinte hagis Valve Põldre ja Ruth Põldre vastu eluruumist väljatõstmiseks ja kostjate vastuhagis üürniku perekonnaliikmeks tunnistamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsusega jäeti muutmata Pärnu Linnakohtu
  7. juuni
  8. a. otsus. Kohtuotsusega jäeti rahuldamata Olav Plinte hagi Valve ja Ruth Põldre vastu nende väljatõstmiseks eluruumist Pärnus Ilvese tn. 32-7 ES § 47 lg 1 ja 4 alusel ning rahuldati kostjate vastuhagi ja tunnistati nende õigust üürniku perekonnaliikmetena vaidlusalusele eluruumile ES § 10 lg 2 alusel. Kohus tuvastas, et Valve Põldre elas alates
  9. a. jaanuarist kuni
  10. a. jaanuarini hagejaga faktilises abielus ja neil oli ühine majapidamine. Valve Põldrega koos elas tema tütar Ruth Põldre. Seega ei olnud kostjad mitte allüürnikud, vaid üürniku perekonnaliikmed. Kohtuvigade parandamise avalduses palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Avalduse kohaselt reguleeris elamusuhteid ajavahemikus
  11. a. jaanuar
  12. a. jaanuar EK, mille § 51 lg 2 kohaselt oli isiku üürniku perekonnaliikmeks tunnistamise eelduseks lisaks kooselule ja ühisele majapidamisele ka sugulus üürnikuga või töövõimetuna tema ülalpidamisel olek. Kostjad ei ole hageja sugulased ega olnud töövõimetud ülalpeetavad. Kuna kooselu lõppes
  13. a. jaanuaris, siis lõppenud õigussuhtele ei saanud kohaldada
  14. juulil
  15. a. jõustunud ES § 10 lg
  16. Vastustaja V. Põldre peab avaldust põhjendamatuks ja märgib, et alates
  17. a. novembrist on ta pensionär ning perekondlikud suhted jätkusid hagejaga ka pärast
  18. a. jaanuari. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele TsKS § 347 p. 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu . Ringkonnakohus on tuvastanud poolte kooselu ja ühise majapidamise kuni
  19. a. jaanuarini. Elamuseadus, mille paragrahv 10 lg 2 lubas eeltoodud kahe tingimuse olemasolul tunnistada isikut üürniku perekonnaliikmeks, jõustus
  20. juulil 1992 . a. Elamuseaduse VI osa ​ "Seaduse kehtestamine ja rakendamine" - ei andnud ES §-le 10 lg 2 tagasiulatuvat jõudu. Kuna kohtu poolt tuvastati poolte kooselu ja ühine majapidamine
  21. a. jaanuarini, siis sellele õigussuhtele ei saanud kohaldada
  22. juulil
  23. a. jõustunud õigusnormi. Kui poolte kooselu ja ühine majapidamine lõppes enne
  24. juulit
  25. a., siis võib kostja üürniku perekonnaliikmeks tunnistada, kui kahele eelnimetatud tingimusele lisandus töövõimetuna hageja ülalpidamisel olek. ES § 10 lg 2 alusel võib tunnistada kostjad üürniku perekonnaliikmeks, kui kooselu ja ühine majapidamine kestsid ka
  26. juulil
  27. a. Seejuures ei välista kooselu hagejaga ja ühist majapidamist tema tööleasumine teise rajooni. Juhindudes TsKS §-st 357 ja 354 lg 2 kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  28. detsembri
  29. a. otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samasse kohtusse. Avaldus rahuldada. Tagastada Olav Plintele
  30. septembril
  31. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja H. Jõks Liikmed J. Luik, T. Vernik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.