15. novembril 1993 otsustas Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldamata jätta. Tsiviilkolleegiumi otsuse kohaselt kuulusid kostjale välja makstud kroonid hoiukassale, mitte selle töötajale S. Vuusile. Seega ekslikult liigselt väljamakstud raha korral sai materiaalne kahju tekkida ainult hoiukassale. Viimasel aga puudujääki ei esine. Hageja hoiukassatöötajana on mittevastav hageja ja kohus on ekslikult kohaldanud hagi rahuldamisel
Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada, sest tema eksitusega tekitatud kahju ta hüvitas vabatahtlikult hoiukassale temaga sõlmitud täieliku materiaalse vastutuse lepingu alusel. Sellega läks temale üle tekkinud kahju nõudeõigus. Seadusest ei tulene kolleegiumi väide, nagu ei saaks tema olla hageja. Ekslikult kostjale suurema summa maksmine leidis kohtus tõendamist. Kolleegiumi istungil palusid S. Vuus ja tema esindaja kaebuse rahuldada selles toodud motiividel. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus ei ole õige. Ringkonnakohtu otsus ei vasta TKS § 313 lg.1 ja 232 nõuetele, sest selles ei tuvastata ega kummutata hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hagi aluseks on asjaolud, millega hageja põhjendab oma nõuet (TKS § 146 lg.2 p.5). S. Vuus põhjendas oma nõuet väidetega, et ta maksis hoiupanga filiaali töötajana eksituse tõttu kostjale rohkem 17 700 kr. ning selle avastamisel hüvitas selle summa koheselt hoiupanga filiaalile. Selle tagajärjel sai kostja alusetult 17 700 kr., tema aga kandis selles ulatuses kahju. S. Vuus esitas oma väidete tõendamiseks ka tõendid - kviitungi kostja allkirjaga ning tunnistajate ütlused. Kohtukolleegiumi otsuses hageja neid väiteid ei kummutanud, kuigi neid luges tõendatuks maakohus. Veelgi enam, kolleegium ei anna hageja nendele väidetele mingit hinnangut. Kolleegiumi väide, et hoiupangas puudujääki ei esine, ei ole asjakohane. Hageja ja tunnistajad kinnitasid, et hageja tasus hoiukassale samal päeval, 2. juunil 1993 17 700 kr. Seega ta ei olegi kinnitanud, et asja arutamise ajal oleks esinenud kassas puudujääk. Kolleegiumi järeldus, et ekslikult liigselt väljamakstud raha korral sai materiaalme kahju tekkida ainult hoiukassal, on õige ainult osaliselt. Kui hageja hoiupanga töötajana, kelle tööalane eksitus tekitas hoiupangale kahju, hüvitas pangale ekslikult väljamakstud summa, siis olid sündmused sellega edasi läinud ja ringkonnakohtu ülaltoodud järeldus ei ole sealt alates enam asjakohane. Väitega, et S. Vuus on mittevastav hageja, leiab kolleegium ilmselt seda, et talle ei kuulu nõudeõigust K. Jundase vastu. Ometigi on selline järeldus rajatud ülaltoodud mitteasjakohastele seisukohtadele. Hoiupanga Haapsalu osakonna Jaama filiaalile jäi kviitung K. Jundase allkirjaga, kus välisvaluuta 1 770 FIM-i ostu - müügi hind on märgitud 21 771 kr. Selle kviitungi alusel tekkis hoiupanga filiaalil nõudeõigus K. Jundase vastu, mille õiguslikuks aluseks saab olla
Seejuures rajaneb nõudeõigus kostja ja hoiupanga vahel olnud lepingule ega sõltu sellest, kas pangal on puudujääk või mitte. Asjas on tõendeid, mis viitavad nõudeõiguse loovutamisele hoiupanga poolt S. Vuusile: seda kinnitavad tõendid, et hageja tasus 17 700 kr. pangale, pank aga andis hageja käsutusse valuuta ostu müügi kviitungi (
Nõude loovutamise kirjaliku vormi mittejärgimine (
) ei muuda iseenesest tehingut kehtetuks (
), kui tehingu osalised tehingut tunnistavad ja seadus ei kehtesta otseselt tehingu kehtetust vorminõuete mittejärgimise korral. Antud jauhul kostja ei oma valuuta ostu - müügi tehingust tulenevaid pretensioone hoiupanga vastu. Tema vastu esitatud nõue käsitleb ühekülgset kohustist, mille puhul õigused on ainult kreeditoril ja kohustused võlgnikul. Seega oli seda nõuet võimalik loovutada lahus võla ülekandmisest (millisel juhul oleks vaja olnud kostja nõusolek). TKS ei keela kohtul hagejale selgitada tema õigust muuta hagi õiguslikku alust (TKS § 70 lg.2). Juhindudes TKS §-dest 53 lg.2, 346p.2 ja 397 kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. novembri 1993 otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonkohtule teises koosseisus. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Sirje Vuusile kassatsioonkautsjon 200 krooni. Eesistuja T. Kollom Liikmed T. Vernik, J. Luik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.