indaja v. adv. Kalju Kuusma osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil Tartus
itatud hagis palus hageja A. Adobergi eluruumist välja tõsta ilma teist eluruumi vastu andmata. Hagi alust muutes taotleb hageja kostja väljatõstmist eluruumist Elamuseaduse §-ide 46 lg. 1, 53 ja 54 alusel, s.o. põhjusel, et kostjal puudus hageja kirjalik nõusolek korteri allüürile andmiseks, mis on aga üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise aluseks üürile andja algatusel. Pealegi on kostja alatiseks asunud elama teise kohta Tartus, Vanemuise 8-15 oma abikaasa ja laste juurde, mistõttu üürileping on lõppenud üürniku algatusel. Tartu Linnakohtu 28.09.1993 otsusega hagi rahuldati. Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on kostja ja tunnistajate ütlused kinnitanud, et kostja ei kasuta vaidlusalust korterit vähemalt 1989 sügisest ja ta elab abikaasa juures Tartus, Vanemuise 8-15. Kostja on omaks võtnud, et 1989 sügisel andis ta korteri kasutada T. Soole kutsekoolis õppimise ajaks, s.o. kolmeks aastaks. Hiljem elas korteris 1992 detsembrist kuni 1993 aprillini M. Salupere. Tunnistajad on kinnitanud, et kostja ei ela juba aastaid Aida 11-40 korteris. Seega on kostja alatiseks elama asunud teise kohta ja eluruumi üürileping tuleb lugeda lõppenuks (
). Ajutiste elanike majutamist tähtajaga üle pooleteise kuu lubatakse vaid üürileandja nõusolekul. Tunnistaja S. Joonase ütlustega on tõendatud kostja poolt vaidlusaluse eluruumi kasutada andmine tasu eest kolmandatele isikutele. Hageja nõusolekut kõrvaliste isikute majutamiseks sellese eluruumi küsitud pole ja hageja seda ka andnud ei ole. Eluruum anti allüürile kehtivat korda rikkudes (
1), mistõttu kohus on õigesti hagi rahuldanud
1 p. 2 alusel. Kassatsioonkaebuses palub A. Adoberg ringkonnakohtu otsuse tühistada, sest ringkonnakohus kohaldas valesti materiaal- ja protsessiõigusnorme.
Kohus on teinud oletusliku järelduse, et kostja elab oma abikaasa juures. Tegelikult ei ole see nii. Kohtus leidis tõendamist, et vaidlusaluses korteris elasid ajutised elanikud. Keegi neist ei ole aga kostjale tasu maksnud ja kostja ei ole korterit allüürile andnud.
kohaldamine oli ebaõige, sest ajutiste elanike majutamine ei ole üürniku väljatõstmise aluseks. Põhjendamatu on viide
2, sest kohus ei ole tuvastanud, et ajutised elanikud oleksid elanud korteris üle pooleteise kuu. Kolleegiumi istungil palusid kassaator ja tema
indaja kohtuotsuse tühistada kaebuses toodud põhjustel. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ja selle tühistamiseks ei ole alust. Apellatsioon- ja kassatsioonkaebus on samasisulised ja apellatsioonkohtu otsus täiendavat põhjendamist ei vaja. Kassatsioonkaebuse väited tõendite teistsuguseks hindamiseks ei ole kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise aluseks (TKS § 347). Arvestades eeltoodut ja juhindudes TKS § 346 p. 1 kolleegium o t s u s t a s: Jätta muutmata Tartu Ringkonnakohtu 4. märtsi 1994 otsus ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja J. Odar Liikmed J. Luik, T. Vernik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.