III-2/1-18/94

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

1. juuni 1994 Tsiviilasi nr. III-2/1-18/94 EV Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar liikmed J. Luik ja T. Kollom hageja Margus Mäesalu osavõtul vaatas avalikul kohtuistungil
2. mail 1994 Tartus EV Kaitsejõudude Peastaabi kassatsioonkaebuse alusel läbi Tallinna Ringkonnakohtu otsuse
3. jaanuarist 1994 Margus Mäesalu hagis Kaitsejõudude Peastaabi vastu teenistusse ennistamiseks. Ringkonnakohus tegi kindlaks, et hageja ja kostja vahel sõlmiti
4. märtsil 1993 kirjalik leping kaitseväelase tegevteenistuseks tähtajaga kolm aastat.
5. augusti 1993 käskkirjaga, mida täiendati
6. oktoobril 1993, vabastati M. Mäesalu tegevteenistusest ja arvati reservi Ülemnõukogu Presiidiumi
7. mai 1992 otsuse p. 5 alusel seoses sellega, et ta töötas varem Nõukogude Liidu julgeolekuorganites (KGB-s). Tallinna Linnakohus tunnistas M. Mäesalu vabastamise ebaseaduslikuks ja otsustas ta ennistada ohvitseri teenistuskohale ning tegevteenistusse Kaitsejõudude Peastaabis. Ühtlasi otsustati välja mõista 4479 krooni sunnitud töölt puudumise aja eest. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium jättis
8. jaanuaril 1994 otsuse muutmata. Linnakohtu motiivide järgi vabastati hageja ebaõigesti Ülemnõukogu Presiidiumi otsusele tuginedes, mille järgi ei rakendata kaitsejõudude tegevteenistuses isikuid, kes on varem töötanud repressiivorganites, sealhulgas KGB-s. Ohvitseride vabastamist käsitab sama otsuse p. 8, mille kohaselt tuleb teenistusest vabastada ohvitser, kui ta keeldub süümevande andmisest või kui süümevandega kinnitatu ei vasta tõele. Hagejalt süümevannet ei võetud, seega ei saa teda ka teenistusest vabastada sel alusel, et ta on varem ohvitserina töötanud KGB-s. Teenistuslepingu sõlmimisel oli see asjaolu teada. Ringkonnakohtu otsuses kinnitatakse, et linnakohtu otsuse järeldused on õiged ja täiendav motiveerimine ei ole vajalik. Kaebuses palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada, sest KGB-s töötanud isikuid on seaduseandja keelanud Eesti kaitsejõududes rakendada. Linnakohus on otsuses ise kinnitanud, et Ülemnõukogu Presiidiumi otsus on põhiseadusega kooskõlas. Lahenduse sidumine süümevande nõudmisega ei ole õige, sest KGB ohvitser ei saa süümevannet niikuinii anda. Kolleegiumi istungil palus M. Mäesalu jätta otsus muutmata. Kolleegium leidis, et otsus ei ole õige. Iseseisva riigi võõrandamatu õigus on luua omale kaitsejõud, samuti riigikaitselistes huvides seada piiranguid kaitsejõudude teenistusse astuda soovijatele. EV Ülemnõukogu Presiidiumi
9. mai 1992 otsusega kehtestati, et Eesti kaitsejõudude teenistuses ei rakendata siin tegutsenud teiste riikide repressiivorganites (SS, SD, KGB jt.) teeninud ohvitsere. Nimetatud otsus ei ole üksnes kaadrivaliku printsiip, vaid tegemist on kategoorilises vormis sõnastatud keeluga. Seega otsuses märgitud riikide nimetatud organites tegutsenud ohvitserid, kui nad on vahepeal võetud Eesti Kaitseväe teenistusse, kuuluvad sealt vabastamisele: nende edasiteenimine on Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega vastuolus. Kuivõrd lepingulist tegevteenistust seadusega käesoleval ajal ei reguleerita ning pooled on lepingus nimetanud teineteist ühelt poolt tööandjaks ja teiselt poolt töövõtjaks, tuleb poolte suhetes lepingu lõpetamise alusena kohaldada töölepinguseaduse sätteid, mis määravad ka lepingu lõpetamise korra. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi
10. mai 1992 otsusega uute tingimuste kehtestamine, millele töövõtja ei vastanud, annab aluse temaga lepingu lõpetamiseks TLS § 86 p. 4 järgi. § 87 lg. 1 p. 4 ja lg. 2 kohaselt peab sellel alusel vallandamisel etteteatamise järgimata jätmise korral tööandja maksma hüvitust mitte vähem kui ühe kuu ulatuses ning § 90 lg. 1 p. 2 järgi hüvituse, mis samuti võrdub ühe kuu keskmise palgaga. Süümevande küsimus, samuti asjaolu, et hagejaga sõlmiti (pikendati) teenistusleping pärast Ülemnõukogu Presiidiumi
11. mai 1992 otsuse vastuvõtmist ei oma asjas tähtsust. Otsuse p. 5 sätestatu rikkumine omal ajal ei anna alust nõuet jätkuvalt ignoreerida. Seega tulevad kohtulahendid tühistada ning teha uus otsus, muuta hageja teenistusest vabastamise formuleering ning mõista talle välja kahe kuu keskmise palga suurune hüvitus. Juhindudes TKS §-st 346 p. 4 kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Linnakohtu otsus
12. novembrist 1993 ja Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsus
13. jaanuarist tühistada. Lugeda Margus Mäesalu ja Kaitsejõudude Peastaabi vahel
14. märtsil 1993 sõlmitud kaitseväelase tegevteenistuse leping lõpetatuks Kaitsejõudude Peastaabi algatusel
15. augustil 1993 TLS § 86 p. 4 alusel. Välja mõista Margus Mäesalule EV Kaitsejõudude Peastaabilt 2080 krooni hüvitust. Hagi teenistusse ennistamiseks ja keskmise palga väljamõistmiseks sunnitud töölt puudumise aja eest jätta rahuldamata. Eesistuja Jaano Odar Liikmed Jaak Luik, Tiit Kollom