III-2/1-45/94

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

1. november 1994 Tsiviilasi nr. III-2/1-45/94 EV Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar liikmed: J. Luik ja T. Kollom hageja L. Liaudanskase osavõtul tõlgi L. Lombi juuresolekul vaatas
2. novembril 1994.a. avalikul kohtuistungil Tartus läbi Imre Lettensi kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsusele
3. juunist 1994.a. Linas Liaudanskase hagis Imre Lettensi vastu kahju hüvitamiseks. Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
4. juuni 1994.a. otsusega tuvastati, et hageja taotles kostjalt 14 040 krooni väljamõistmist kostja süül hageja sõiduauto VAZ-2108 vigastamise eest liiklusavariis
5. jaanuaril 1992.a. Puhja - Elva maanteel. Tartu Maakohus otsustas
6. oktoobril 1993.a. hagi osaliseks rahuldamiseks kostjalt hagejale välja mõista kahju hüvitamiseks 771 krooni ja AS Pinker Alberti kasuks mõlemalt poolelt kummaltki 87,50 krooni ekspertiisikulu. Kahju suuruse määramisel kroonides kasutas maakohus Vene rubla kurssi leituna Saksa marga kaudu hagi esitamise päeva, s.o.
7. 09.1992 seisuga, mis oli 175,56 rubla ühe marga vastu. Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium otsustas maakohtu otsuse tühistada hagi osalise rahuldamata jätmise ja ekspertiisitasu osas ja kostjalt täiendavalt välja mõista 6 329 krooni, 632,95 krooni riigilõivu eest ja 360,80 krooni kohtukulu hageja kasuks ning täiendavalt ekspertiisitasu 87,50 krooni AS Pinker Alberti kasuks. Apellatsioonikohtu otsuse järgi tuleb kahju hüvitamisel lähtuda rahaühikute suhtest konkreetsete kulutuste kandmise aja seisuga. Remondiks vajalikud varuosad ja materjalid ostis hageja 1992.a. mais, mistõttu kantud kulud tulevad arvestada suhtega 10 rbl. = 1 kr. Remondiarve, mis tasuti
8. juunil 1992.a., tuleb arvestada tolle aja rubla ja marga suhtega 1 mark = 175,56 kr. kaudu. Samuti tulevad arvutada kohtukulud 21.04.1993, 30.08.1993 ja 24.09.1993 seisudega. Põhjendamatult jäeti rahuldamata nõue auto kaubandusliku välimuse kao eest ja see on 253,40 kr. Maakohus tegi ka arvutusvigu kahju kokkuarvutamisel. Kokku tekitatud kahju õige kogumaksumus on 14 604,70 kr. Kolleegium ei või aga ületada hagisummat 14 040,40 kr. Seega peab hagejale täiendavalt välja mõistma 6 329,40 kr. Välja tulevad mõista tõendatud kulutused kohtuskäimisele 360,80 kr. ja kuna hagi on täies ulatuses põhjendatud, tuleb kogu ekspertiisitasu välja mõista kostjalt. Kassatsioonkaebuses palub kostja apellatsioonikohtu otsuse muuta, vähendades temalt väljamõistmisele kuuluvat kahju 6 329 kr. võrra ja selles osas jätta hagi rahuldamata. Ta kinnitab, et nõustub ringkonnakohtu otsuse järeldustega arvutusveast. Ebaõige on aga seisukoht, et kahju arvutamisel tuleb lähtuda nn. osakahjude tekkimise aegade rubla ja Saksa marga suhtest. Eesti Panga 03.08.1992 ringkirjas sätestatakse, et rublatsoonist tulnud hagides rakendatakse kahju suuruse arvestamisel rubla ja marga kurssi hagi esitamise päeva seisuga. Hagi esitamise päeval 30.09.1992 oli see suhe 1 mark = 175,56 rbl. Ainult kahju osad, mis pärast hagi esitamist kanti, tulnuks arvutada tolle momendi suhte järgi. Seega kuulunuks väljamõistmisele 3 398,90 kr. Kaubandusliku välimuse kao arvutamisel tulnuks kohaldada suhet 1 mark = 175,56 rbl. ja seda arvestades on see kadu võrdne 14,45 kr. Seega kokku peaks kostja hüvitama üksnes 4 970,15 kr. Kolleegiumi istungil palus hageja jätta kaebuse rahuldamata. Kolleegium leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. TsK § 448 kohaselt peab kahju tekitanud isik hüvitama kahju täies ulatuses. Kahju suurus on võrreldav kulutustega, mida kannatanu teeb või peab tegema vigastatud sõiduki endisesse olukorda viimiseks. Seetõttu on kannatanul täielik õigus nõuda remondi või muude avariiga seotud kulude maksumuse hüvitamist süüdlaselt. Kulutuste maksumuse kindlaksmääramine ja väljamõistmine nende kandmise aja seisuga, nagu hageja seda taotles, ei ole vale ja on olukorras, kus nii Leedu kui Eesti on loobunud rublast, põhjendatud, kuigi kahju taielikum hüvitamine toimub siis, kui kahju suurus tehakse kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga ja hindades. Eesti Panga kirjas esitatu oli kohaldatav ainult riigilõivu arvutamisel (hagi hinna määramisel) ega saa muuta seaduses sätestatud kahju täieliku hüvitamise põhimõtet. Kostja taotluste sisuks on, kasutades rubla inflatsiooni, vähendada väljamõistetava kahju suurust. Kohustus tasuda kulutused tekkis kostjal hagejale kahju tekitamise ajast ning rubla inflatsiooni tuleb kahju väljamõistmisel arvestada, mitte aga arvestamata jätta, nagu kostja taotleb. Kostja taotluse põhjendamatust ilmestab tema arvestatud sõiduauto kaubandusliku välimuse kao suurus, mille ta leidis olevat 14,50 kr. Juhindudes TKS § -dest 346 p. 1 kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsus
9. juunist 1994.a. muutmata ja kaebus rahuldamata. Eesistuja J. Odar Liikmed J. Luik, T. Kollom