III-2/1-53/94

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

1. november 1994 Tsiviilasi nr. III-2/1-53/94 EV Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar liikmed: T. Vernik ja T. Kollom vaatas
2. novembril 1994.a. avalikul kohtuistungil Tartus läbi Puidutöötlemise Katse- ja Eksperimentaaltehase kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu
3. augusti 1994.a. otsusele rendiettevõtte "Lasbet" hagis kassaatori vastu 97 310 kr. väljamõistmiseks. Kaevatava kohtuotsusega on tuvastatud, et
4. detsembri 1990.a. lepingu järgi varustas hageja kostjat soojusenergiaga (aur). Kostja kohustus energia eest tasuma, samuti tasuma ühekordselt 20 % mittetagastatava kondensaadi kui puhastamata vee eest. 1993.a. märtsis esitatud hagis nõuti kostjalt 97 310 kr. tasumist, sellest 95 594 kr. võlga 633,70 GKal soojusenergia ja 1 715,40 kr. kondensaadi eest. Võlgnevus tekkis vähemtasumisest 1992.a. aprillist kuni oktoobrini. Linnakohtu istungil hageja vähendas nõuet 82 823,20 kroonile. Tallinna Linnakohus otsustas
5. mail 1994.a. hagi rahuldada, tuginedes eksperdi arvamusele.
6. augustil 1994.a. otsustas Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium otsuse muuta, vähendades väljamõistmisele kuuluvat summat 81 706 kr. peale. Otsuse järgi on toimiku materjalidega tõendatud, et hageja oma lepingulise kohustuse täitis, kuid kostja nõustus soojusenergia eest tasuma üksnes osaliselt. Linnakohus on põhjendatult arvestanud eksperthinnangut kostja tarbitud soojusenergia koguse ja selle eest tasumisele kuuluva summa kohta. Kostja on võlast ära tasunud 1 116,85 kr., mille võrra tuleb väljamõistetavat summat vähendada. Kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada. Otsuse motiveerimine viitega TKS § -le 174 ei ole põhjendatud. Soojusenergia tarnimise eeskirjade kohaselt töötleb energia arvestamise diagrammid läbi tarbija. Need andmed edastatakse koos diagrammidega tarnijale, kusjuures diagramme hoiab tarnija oma käes 1 aasta jooksul. Poolte lepingu p. 7 järgi määrati kostja tarbitud soojusenergia hulk isekirjutavate mõõtjatega, mis olid paigaldatud kostja soojakeskusesse. Lepingu p. 10 kohaselt anti diagrammid üle hageja laboratooriumisse kontrollimiseks. Kostja tasus energia eest eeskirjadekohaselt määratud koguse järgi. Kostja keeldus tasumast energiakoguse eest, mis ületas tema arvutuste alusel määratud energia- koguse. Seega ei keeldunud ta oma kohustustest, vaid põhjendamatutest nõuetest. Otsuses eksperthinnangule tuginemine ei ole õige. Hageja ei esitanud diagramme, koostatud aktid olid erinevad. Ilma diagrammideta koostatud aktidega ei saa lepingu kohaselt hagi tõendada. Eksperdi arvamuses ei vastata küsimusele, milline hulk energiat võis olla tarbitud hagetavas perioodis. Ekspert märkis, et kui mõõteriist ei ole korras või puuduvad soojakulumõõtmise diagrammid, on energiahulga kindlakstegemine faktiliselt võimatu. Arvamuses on ka öeldud, et diagrammide puudumise tõttu ei ole hageja arvutusi võimalik kontrollida. Vastupidi linnakohtu otsusele ei ole kostja mingeid andmeid eksperdile esitanud. Haginõuet on ekspert korrigeerinud, sest hageja metoodika oli vigane. Linnakohtu otsuses endas on öeldud, et eksperdi arvamuse kohaselt ei ole see summa lõplik ning et lõplikku tõde ei ole andmete puudulikkuse tõttu võimalik välja selgitada. Seega ei ole ekspert kindlaks määranud tarbimist. Ta üksnes korrigeeris haginõude ulatust kindlakstehtud mõõtmisvigade ulatuses. TsK § 222 järgi kahju hüvitamise eeltingimus on, et kahju olemasolu tõendatakse. Seda aga ei ole tehtud. Linnakohus on ekslikult viidanud ka TsK § -le
7. Seega on kohus rakendanud ebaõigesti materiaalõiguse normi. Kohus ei ole tõendeid adekvaatselt hinnanud. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada protsessinormide olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsuses tuginetakse hagi tõendatuse kinnitamiseks toimiku materjalidele ja eksperthinnangule. Selline üldsõnaline motiveering ei vasta apellatsioonikohtu otsuse sisu käsitava TKS § 313 lg. 1 nõuetele. § 232 lg. 4, mida tuleb apellatsioonikohtu otsuse tegemisel järgida, nõuab, et otsuse põhjendavas osas tuleb märkida kohtu tuvastatud asjaolud, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab. Oma vastuväidetes hagile ja apellatsioonkaebuses väitis kostja, et hageja esitas ühepoolsed aktid tarbitud energia kohta ning lepingust tulenevaid tõendeid - kulumõõtmise diagramme - hageja ei esitanud, mistõttu hagi ei ole tõendatud, ekspertarvamus aga rajaneb nendesamadele ühepoolsetele aktidele. Apellatsioonikohus neile väidetele ei vastanud ega kummutatud vastuväiteid ka linnakohtu otsuses. Kuna hagi tõendatus on hagi rahuldamise eelduseks, tuleb järeldada, et apellatsioonikohus rikkus oluliselt ülalmärgitud protsessinormi. Juhindudes TKS § -dest 346 p. 2 ja 347 p. 2 kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsus
8. augustist 1994.a. tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule teises koosseisus. Kaebus rahuldada. Tagastada Puidutöötlemise Katse- ja Eksperimentaalthasele kautsjon 828,23 krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed T. Vernik, T. Kollom