III-1/3-1/93

III-1/3-1/93 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Eesti Vabariigi Riigikohtu kriminaalkolleegium kooseisus eesistuja: Jüri Ilvest liikmed : Jüri Rätsep ja Eerik Kergandberg prokurör: T. Vassilevskaja osavõtul vaadanud 17.11.1993.a. avalikul kohtuistungil Tartu linnas süüdimõistetu Sergei Jakovlevi kaebuse alusel läbi Harju Maakohtu 08.10.1992.a. määruse ja Eesti Vabariigi Ülemkohtu 23.11.1992.a. määruse, tegikindlaks: S. Jakovlev mõisteti Tallinna Lenini Rajooni Rahvakohtu otsusega 29.03.1984.a. süüdi ENSV KrK §§ 115 lg.3; 184 lg.2; 195 lg.2 järgi ning karistati kuritegude kogumi eest 12-aastase vabadusekaotusega renge reziimiga parandusliku töö koloonias. Karistuse kandmise alguseks loeti 25.11.1983.a. Lenini Rajooni Rahvakohtu 25.05.1984.a. otsusega mõisteti Sergei Jakovlev süüdi ENSV KrK §§ 139 lg.3; 88 lg.3 järgi ning karistati kuritegude kogumi eest 6-aastase vabadusekaotusega. ENSV KrK § 40 lg.3 järgi liideti selle karistusega osaliselt ärakandmata karistus Lenini Rajooni Rahvakohtu 29.03.1984.a. kohtuotsuse järgi ning lõplikuks karistuseks loeti 15 aastat vabadusekaotust range reziimiga parandusliku töö koloonias ilma vara konfiskeerimata. Seoses kriminaalkoodeksi uue redaktsiooni kehtestamisega kvalifitseeris Harju Maakohus oma 08.10.1992.a. määrusega S. Jakovlevi käitumise ümber KrK §§ 139 lg.2 p.1,2,3; 115 lg.2 p.2; 184 lg.2 järgi, jättes karistuse muutmata. Eesti Vabariigi Ülemkohus oma 23.11.1992.a. määrusega jättis S. Jakovlevi erikaebuse rahuldamata, Harju Maakohtu 08.10.1992.a. määruse muutmata. Nende kohtulahendite peale on esitanud kaebuse S. Jakovlev, kes seoses tema käitumise ümberkvalifitseerimisega taotleb talle kogumis mõistetud karistuse vähendamist. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri arvamuse, kes palub kaevatavad kohtulahendid osaliselt tühistada, lugedes Sergei Jakovlevi lõplikuks karistuseks KrK § 40 lg.3 järgi 10 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas, leiab, et kohtulahendid tuleb osaliselt tühistada. S. Jakovlev pani talle 29.03.1984.a. kohtuotsusega inkrimineeritud teod toime ajavahemikul 15.0826.10.1983.a., 25.05.1984.a. kohtuotsusega inkrimineeritud kuriteod aga ajavahemikul september 1983.a.- 31.oktoober 1983.a., s.o. enne esimese kohtuotsuse tegemist. Seega on tegemist hiljem tuvastatud konkurentsiga ning karistuste liitmisel mitme kohtuotsuse järgi oleks kohtutel tulnud juhinduda KrK § 40 lg.3 sätetest. KrK § 43 lg.3 sätestab, et karistuste liitmisel KrK §-s 40 ettenähtud juhtudel ei tohi karistuse üldine tähtaeg ületada koodeksi eriosa vastavas paragrahvis ettenähtud karistuse ülemmäära. Raskeim S. Jakovlevile inkrimineeritud kuritegu kvalifitseeriti ENSV KrK § 115 lg.3 järgi, mille sanktsioon nägi ette vabadusekaotuse kuni 15 aastani. Pärast ümberkvalifitseerimist on raskeim S. Jakovlevile inkrimineeritud kuritegu ettenähtud KrK § 115 lg.2 p.2, mille sanktsiooni ülemmääraks on 10 aastat vabadusekaotust. Nii Harju Maakohus kui ka Ülemkohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et karistuste liitmisel KrK § 40 lg.3 alusel ei tohi karistuse üldine tähtaeg ületada isikule peale ümberkvalifitseerimist inkrimineeritud raskeima kuriteo sanktsiooni ülemmäära, mis käesoleva kaasuse puhul on 10 aastat vabadusekaotust. Juhindudes Põhiseaduse § 24 lg.5, Kohtute seaduse § 23 lg.2, KrPK §§ 307 p.4; 311 p.1; 347 lg.1, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Tühistada osaliselt Harju Maakohtu 08.10.1992.a. määrus ja Eesti Vabariigi Ülemkohtu 23.11.1992.a. määrus Sergei Jakovlevi suhtes, lugedes tema lõplikuks karistuseks KrK § 40 lg.3 järgi 10 (kümme) aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Ülejäänud osas jätta kohtulahendid muutmata. Sergei Jakovlevi kaebus rahuldada. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Jüri Rätsep Eerik Kergandberg