III-1/1-3 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri Ilvest, Eerik KERGANDBERG ja Jüri RÄTSEP vaatas Tartus,
- veebruaril 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi kriminalasja J. T. süüdistuses KrK § 139 lg.2 p.3 järgi riigiprokuröri asetäitja kassatsioonprotesti alusel. Protsessiosalisena võttis istungist osa riigiprokuröri asetäitja Jaan NAABER. Võru Maakohtu
- oktoobri 1993.a. otsusega mõisteti J. T. süüdi KrK § 139 lg.2 p.3 järgi selles, et ta
- aprillil 1993.a. kella 6.30 ajal sisenes suletud majaukse lahti lükkamise teel X linnas, Y asuvasse elumajja, kust varastas salaja K. P. kassettraadio "Orianda" 1500.- krooni väärtuses. Karistuseks mõisteti 1 aasta vabadusekaotust KrK § 47 rakendamisega tingimisi 2-aastase katseajaga. Tartu Ringkonnakohtu
- detsembri 1993.a. otsusega rahuldati süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat M. SAARE appellatsioonkaebus ja tühistati osaliselt nimetatud Võru Maakohtu otsus. J. T. kuritegu kvalifitseeriti KrK § 139 lg.1 järgi, karistus jäeti samaks. Ringkonnakohus asus seisukohale, et J. T. kuriteo puhul puudus kvalifitseeriva tunnusena vara asukohta pääsemist takistanud tõkke või lukustuse kõrvaldamine. J. T. avas vara juurde pääsemiseks lukustamata ukse ja see ei ole tõkke või lukustuse kõrvaldamine KrK § 139 lg.2 p.3 mõttes. Selle seisukoha vaidlustamiseks on esitanud kassatsioonprotesti riigiprokuröri asetäitja. Protestis on asutud seisukohale, et kvalifitseeriv tunnus KrK § 139 lg.2 p.3 mõttes esineb kõigil juhtudel, kui vara asukohta pääsemine on millegagi tõkestatud ning vara kättesaamiseks tuleb see tõke kõrvaldada. Konkreetsel juhul takistasid majas asuvale varale juurdepääsu maja seinad, aknad, uksed, katus. Varale ligipääsemiseks valis süüdlane kõige lihtsama tee - avas lukustamata ukse ja sisenes majja. Maakohtu poolt käsitletud kvalifikatsiooni peetakse protestis motiveerituks, ringkonnakohus kvalifikatsiooni muutmist ei motiveerinud. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud riigiprokuröri asetaitja seletuse, kes palus protest rahuldada, leidis: Omandi ja kodu puutumatust ning kaitstust rõhutavad Eesti Vabariigi põhiseaduse §-d 32 ja 33, mille mõtte kohaselt ei tohi ilma loata tungida kellegi eluruumi. J. T. sisenes majja varguse eesmärgil, võõra vara juurde pääsemiseks avas kaks ust, mida vara omanik oli õigustatud pidama tõkkeks oma varale juurdepääsu takistamise mõttes. Tõkke valiku ja kasutuskorra kehtestab vara omanik, kes ei pea oma vara kaitstuse hindamisel orienteeruma kõige jõulisematele varavastastele rünnetele. KrK § 139 lg.2 p.3 sätestatud kvalifitseeritud kuriteokoosseisu ohtlikkus erineb samas paragrahvis toodud lihtkoosseisust seetõttu, et omanik on võtnud tarvitusele abinõusid oma vara kaitseks, takistamaks teiste isikute juurdepääsu sellele varale. Seetõttu on igasugune materiaalses objektis väljenduv takistus, mis eraldab vara ülejäänud maailmast ning mille ületamiseks, eemaldamiseks, lõhkumiseks või hävitamiseks peab vara juurde pääseda sooviv isik tegema lisaks vara hõivamisele veel mingisuguseid toiminguid, mis võivad väljenduda nii isiklikus füüsilises jõupingutuses kui ka nende toimepanemise organiseerimises teiste isikute poolt, käsitletav tõkke kõrvaldamisena KrK § 139 lg.2 p.3 mõttes. Eeltoodu alusel, juhindudes AKKS §-dest 63 p.2, 64 p.3 ja 65 lg.3 Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
- Tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
- detsembri 1993.a. otsus J. T. süüdistuses KrK § 139 lg.1 järgi ja saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
- Prokuröri kassatsiooniprotest rahuldada.
- Riigikohtu otsus jõustub tegemise päeval ja edasikaebamisele ei kuulu. Riigikohtunikud Jüri Ilvest Eerik Kergandberg Jüri Rätsep