III-1/1-4 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri ILVEST, Eerik KERGANDBERG ja Jüri RÄTSEP vaatas Tartus
- veebruaril 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja E. K. süüdistuses KrK § 176 lg. 1 järgi süüdimôistetu kassatsioonkaebuse alusel. Kohtuistungist vôttis protsessiosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS. E. K. on Harju Maakohtu
- oktoobri 1993.a. otsusega süüdi tunnistatud selles, et ta, kandes Tallinna Oktoobri Rajooni Rahvakohtu
- augusti 1989.a. otsusega môistetud karistust Parandusliku töö koloonias nr. 2 ja olles lubatud tööle ilma konvoita väljaspool kolooniat, pôgenes talle môistetud karistuse kandmiselt
- detsembril 1991.a. Teda karistati KrK § 176 lg. 1 järgi, karistuseks môisteti üks
(1)aasta vabadusekaotust. Sellele karistusele liideti KrK § 41 kohaselt Tallinna Oktoobri Rajooni Rahvakohtu 27. augusti 1989.a. otsusega môistetud karistuse kandmata osa (3 kuud), lôplikuks karistuseks üks
(1)aasta ja kolm
(3)kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Asja materjalide kohaselt pani E. K. pärast karistuse kandmiselt pôgenemist 1992.a. jaanuaris ja märtsis toime vargusi Lätis Jurmala linnas, mille eest teda karistati Jurmala Linna Rahvakohtu
- juuli 1992.a. otsuse alusel vabadusekaotusega 5 aastaks. Saadetuna karistuse kandmiseks Eestisse, vôeti E. K. vastutusele kolooniast pôgenemise eest. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas oma
- novembri 1993.a. otsusega osaliselt prokuröri apellatsioonprotesti ja kohtualuse ning tema kaitsja apellatsioonkaebused - täpsustades kohtulahendeid karistuse kandmise aja arvestuse osas. Selle lahendiga ei nôustunud jätkuvalt süüdimôistetu E. K. Ta leiab, et ringkonnakohus ei arvestanud tema puhtsüdamlikku süü ülestunnistust, eeskujulikku käitumist enne karistuse kandmiselt pôgenemist ning môningaid pôgenemise ja joobeseisundiga seotud asjaolusid. Samuti ei ole E. K. nôus enda Läti Vabariigi poolt Eesti Vabariigile üleandmise dokumentaalse küljega. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse, leidis: Kriminaalkoodeksi § 4 ja 5 môtte kohaselt ei allunud E. K. väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi sooritatud kuritegude puhul Eesti Vabariigis kehtiva KrK toimele. Tallinna Ringkonnakohtu istungi ajal
- novembril 1993.a. ei olnud Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahel jôustunud ühtegi lepingut, mis käsitleks vôimalust teha muudatusi vôi täpsustusi teise riigi kohtulahendisse. Seega ei olnud ringkonnakohus pädev korrigeerima teise vabariigi kohtuotsust. Ühtlasi on kolleegium seisukohal, et E. K. karistamisel on Harju Maakohus ning ka Tallinna Ringkonnakohus arvestanud süüdimôistetu isiksust ja ta kuriteolise käitumise jätkuvust. Juhindudes AKKS § 63 p.3, 65 lg.3, 779 Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
- Tühistada osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu otsus, jättes resolutiivosast välja punkt
- Süüdimôistetu E. K. kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Kohtuotsus jôustub
- veebruaril 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Riigikohtunikud Jüri Ilvest Eerik Kergandberg Jüri Rätsep