III-1/1-5/94 K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Lea KALM, Herbert LINDMÄE ja Peeter VAHER vaatas Tartus, 15. veebruaril 1994. a avalikul kohtuistungil

§ 139

lg 2 p 1 ja 2 järgi riigiprokuröri asetäitja Jaan NAABRI kassatsioonprotesti alusel Tartu ringkonnakohtu

1. novembri
2. a otsusele. Kohtuistungist võttis protsessiosalisena osa riigiprokuröri asetäitja Jaan NAABER. Tartu Linnakohtu
3. septembri
4. a otsusega mõisteti J. T. KrK § 139 lg 2 p 1 ja 2 järgi süüdi selles, et ta
5. aprillil
6. a varastas koos A. P-ga eelneval kokkuleppel salaja X, X baaris P. P. teksatagi, nahkkindad ja kapuutssalli väärtusega 2650 krooni. J. T-d karistati
7. aprillil
8. a toimepandud varguse eest ühe aasta ja 3-kuuse vabadusekaotusega. J. T. oli varem Tartu Linnakohtu
9. veebruari
10. a otsusega mõistetud süüdi KrK §-de 139 lg 2 p 1, ja 112 lg 2 järgi ning lõplikuks karistuseks mõistetud talle kuritegude kogumi eest 2 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust. Kohtuotsuse täitmine oli edasi lükatud kaheks aastaks. Tartu Linnakohus liitis
11. septembril
12. a mõistetud karistusele KrK § 41 järgi osaliselt Tartu Linnakohtu
13. veebruari
14. a otsuse alusel mõistetud kandmata karistusest 3 kuud vabadusekaotust ning luges lõplikuks karistuseks üks aasta ja 6 kuud vabadusekaotust. Apellatsioonkaebuses palus kaitsja tühistada Tartu Linnakohtu
15. septembri
16. a otsus J. T-le mõistetud karistuse osas ja mõista talle kergem karistus. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkohtukolleegiumi
17. novembri
18. a otsusega tühistati Tartu Linnakohtu
19. septembri
20. a otsus J. T. osas ja kriminaalasi saadeti uueks arutamiseks Tartu Linnakohtule teises kohtukoosseisus. Kohtuotsuses nenditi, et J. T. karistuse mõistmisel on Tartu Linnakohus KrK § 41 järgi karistusele osaliselt liitnud eelnenud kohtuotsusega mõistetud, kuid ärakandmata karistusest 3 kuud vabadusekaotust, lugedes lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vabadusekaotust, mis on kergem eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusest. Seejuures rikkus Tartu Linnakohus KrPK § 262 lg 1 nõudeid, mis on kriminaalprotsessiseaduse oluline rikkumine. Prokuröri kassatsioonprotestis nenditakse, et Tartu Ringkonnakohtu otsus on vastuolus AKKS §-de 32 ja 33 sätetega, kusjuures Tartu Linnakohus on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust - KrK § 41 sätteid. Kohtuotsuse tühistamine olnuks võimalik üksnes prokuröri protesti või kannatanu kaebuse alusel, mida aga kriminaalasjas apellatsioonitähtaja jooksul ei esitatud. Tartu Linnakohtu vea parandamine on võimalik ainult kohtuvea parandamise korras. Kassatsioonprotestis palutakse AKKS § 37 alusel tühistada Tartu Ringkonnakohtu
21. novembri
22. a otsus kriminaalasjas J. T.

§ 139

lg 2 p 1 ja 2 järgi ja saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Riigikohtu kriminaalkohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse, t u v a s t a s : Tühistades Tartu Linnakohtu

1. septembri
2. a otsuse J. T. osas ja saates kriminaalasja uueks arutamiseks Tartu Linnakohtule teises kohtukoosseisus, eesmärgiga parandada KrK § 41 järgi karistuste liitmisel tehtud viga, rikkus Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkohtukolleegium
3. novembri
4. a otsuse tegemisel ise kriminaalprotsessiseadust: Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkohtukolleegiumil ei olnud õigust AKKS § 20 järgi väljuda esimese astme kohtu lahendi seaduslikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel kaitsja apellatsioonkaebuse piirest. Karistuste liitmisel tehtud vea parandamine esimese astme kohtus tähendanuks süüdimõistetu J. T. olukorra raskendamist. Ringkonnakohus võib teha otsuse tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule teises kohtukoosseisus siis, kui vastavalt AKKS §-le 33 kohtuistungil tuvastati kriminaalprotsessiseaduse oluline rikkumine, mis toob vältimatult kaasa kohtuotsuse tühistamise. Sellist rikkumist Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkohtukolleegium kindlaks ei teinud. Vastavalt AKKS §-e 30 lg 1 p 1 ei võinud Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkohtukolleegium kaitsja kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel muuta esimese astme kohtu otsust. Kuigi Tartu Linnakohtu
5. septembri 1993.a. otsus on karistuste liitmisel tehtud vea tõttu selles osas ebaõige, ei ole ka Riigikohtu kriminaalkohtukolleegiumil õigust seda tühistada, väljumata prokuröri kassatsioonprotesti piirest - AKKS § 49 lg 2 järgi vaadatakse kohtuotsus läbi üksnes kassatsioonprotestis taotletud ulatuses. Tartu Linnakohtu
6. septembri
7. a otsuses karistuste liitmisel tehtud viga on parandatav AKKS §-s 777 sätestatud kohtuvea parandamise korras. Eeltoodu alusel, juhindudes AKKS §-dest 63 p 2, ja 65 lg 3 Riigikohtu kriminaalkohtukolleegium o t s u s t a s :
8. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkohtukolleegiumi
9. novembri
10. a otsus J. T.

§ 139

lg 2 p 1 ja 2 järgi ja saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

1. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada.
2. Riigikohtu otsus jõustub tegemise päevast ja edasikaebamisele ei kuulu. Riigikohtunikud Lea Kalm Herbert Lindmäe Peeter Vaher