III-1/1-13/94 K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri ILVEST, Lea KALM ja Eerik KERGANDBERG vaatas Tartus,
- aprillil 1994.a. avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja K. K. süüdistuses KrK §-de 129 lg.1 ja 130 järgi süüdimõistetu K. K. kaitsja kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
- detsembri 1993.a. ja Pärnu Maakohtu
- oktoobri 1993.a. otsusele. Protsessiosalistena võtsid kohtuistungist osa kannatanud L. N. ja V. M. ning Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS. mõisteti süüdi Pärnu Maakohtu
- oktoobri 1993.a. otsusega KrK § 129 lg.1 ja 130 järgi ja karistati kuritegude kogumi eest rahatrahviga 20 (kakskümmend) krooni. K. K. tunnistati süüdi selles, et tema 1991.a. juulikuust kuni 1992.a. veebruarikuuni kirjutas ja levitas X maakonnas, Y vallas kolme anonüümkirja, mis sisaldasid rea isikute suhtes teadvalt valesid ja häbistavaid väljamõeldisi ning samal ajavahemikul ja samas kohas kirjutas ja levitas kahte anonüümkirja, mille kaudu alandas ebasündsas vormis ebatsensuursete sõnadega rea isikuid. K. K. K. K. esitas Pärnu Maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles taotles enda õigeksmõistmist seoses tema käitumises kuriteo koosseisu puudumisega. Kaebuses väitis süüdimõistetu, et temale inkrimineeritud kuriteod on aegunud ja kirjad, mille kirjutamist ta eitab, ei olevat oma olemuselt konkreetseid inimesi solvavad ja laimavad. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium jättis
- detsembri 1993.a. otsusega Pärnu Maakohtu otsuse muutmata ja K.K. apellatsioonkaebuse rahuldamata. Nimetatud ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu K. K. kaitsja vandeadvokaat A. RÜÜTEL, kes palub K. K. suhtes menetluse lõpetada seoses aegumisega. Kohtukolleegium vaadanud läbi kriminaalasja materjalid ja ära kuulanud kannatanute ja prokuröri arvamused, kes leidsid, et K. K. poolt toimepandud kuriteod ei ole aegunud ning seetõttu ei kuulu kassatsioonkaebus rahuldamisele, t u v a s t a s : on kirjutanud ja levitanud anonüümkirju, mis sisaldasid konkreetsete isikute suhtes teadvalt valesid ja häbistavaid väljamõeldisi ning alandasid teiste isikute au ja väärikust ebasündsas vormis ajavahemikul 1991.a. juulikuust kuni 1992.a. veebruarikuuni. K. K. Kriminaalasi K. K. süüdistuses KrK § 129 lg.1 ja 130 järgi saadeti kohtusse arutamiseks
- veebruaril 1993.a. Süüdimõistev kohtuotsus K. K. suhtes tehti
- oktoobril 1993.a. Kriminaalkoodeksi §-des 129 lg.1 ja 130 ettenähtud kuriteod on kolmanda astme kuriteod. KrK § 53 lg.1 kohaselt ei või isikut võtta kriminaalvastutusele kui tema poolt kolmanda astme kuriteo toimepanemisest on möödunud üks aasta. K. K. kriminaalvastutusele võtmise aegumise tähtaeg algas 1992.a. veebruarikuust, mil lõppes tema kuritegelik tegevus. Pärnu Maakohus on asunud oma otsuses ekslikult seisukohale, et aegumistähtaeg katkeb isiku süüdistatavana vastutusele võtmise määruse tegemisel või erasüüdistusasjades kohtu alla andmise määruse tegemisel. Isiku süüdistatavana vastutusele võtmine või kohtu alla andmine on protsessuaalsed toimingud, mis vormistatakse vastavate määrustega. Määruse alusel muutub isik kas süüdistatavaks või kohtualuseks mitte aga isikuks, kes on võetud kriminaalvastutusele. Kriminaalvastutusele võtmise aegumise katkemise ja peatumise alused on sätestatud KrK §-s 53 lg.2 ja 3 ja need alused ei kuulu laiendavale tõlgendamisele. Seega on Pärnu Maakohus võtnud K. K. kriminaalvastutusele KrK §-de 129 lg.1 ja 130 järgi ning mõistnud temale karistuse ajal, mil K. K. poolt toimepandud kuritegudest oli möödunud üle ühe aasta, s.t. kriminaalvastutusele võtmise aegumistähtaja möödumisel. Kehtiva KrPK § 5 lg.2 kohaselt peab kriminaalvastutusele võtmise aegumise korral kohus tegema kas õigeksmõistva või süüdimõistva otsuse süüdimõistetu vabastamisega karistusest. Kuna Pärnu Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on kohaldanud K. K. süüdistusasjas tehtud kohtuotsustes ebaõigesti kriminaalseadust, siis lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p.3; 64 p.3; 65 lg.3 ja KrPK § 5 lg.2, kohtukolleegium o t s u s t a s : Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
- detsembri 1993.a. ja Pärnu Maakohtu
- oktoobri 1993.a. otsused K. K. süüdimõistmises KrK § 129 lg.1 ja 130 järgi, karistuse mõistmise osas. Vabastada K. K. temale mõistetud karistusest. Kaitsja kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
- aprillil 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Riigikohtunikud Jüri Ilvest Lea Kalm Eerik Kergandberg