III-1/1-22 KOHTUOTSUS Eesti Vabariig nimel Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri JLVEST, Lea KALM ja Jüri RÄTSEP vaatas Tartus,
- mail 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja Jüri TIMMi süüdistuses KrK § 101 p.7 järgi süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaadi vanemabi A. GORKINi kassatsioonkaebuse alusel. Kohtuistungist võtsid protsessiosalistena osa Riigiprkuratuuri prokurör Marge PÜSS ja süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Andres GORKIN. Jüri TIMMi on Lääne-Viru Maakohtu
- oktoobri 1993.a. otsusega süüdi mõistetud krK § 101 p.7 järgi ja teda on karistatud vabadusekaotusega 9 aastaks kinnises vanglas. Kohtuotsuse järelduste kohaselt tulistas J. TIMM, olles alkoholijoobes,
- juunil 1993.a. kella 01.00 paiku öösel Kadrina vallas Viitnal ilma põhjuseta 7 lasku püstolist "Makarov" Ago MURAKA, Maarika SUURSU, Tauno SUURKIVI ja Ander NEEME suunas, millest ühe lasuga tabas A. NEEMEt ning põhjustas tahtlikult viimase surma. Kohus on asunud seisukohale, et rünnet iseloomustab paljude inimeste elule ohtlik viis ja selle sooritamine kaudse tahtluse vormis. J. TIMMilt mõisteti M.SUURSU kasuks välja 1364 krooni 25 senti seoses autole vigastuste tekitamisega ja M. NEEME kasuks 3989 krooni matusekulude hüvituseks. Süüdimõistetu kaitsja apellatsioonkaebuse alusel asja läbivaadanud Viru Ringkonnakohus jättis oma
- märtsi 1994.a. otsusega Lääne-Viru Maakohtu otsuse muutmata. Kohtute järeldusi on jätkuvalt vaidlustanud süüdimõistetu kaitsja oma kassatsioonkaebuses väidetavalt nende mittevastavuse tõttu faktilistele asjaoludele. Kaitsja rõhutab, et J. TIMM kartis võimalikku vägivalda oma lähikondsete kallal ja selle hirmu mõjul sooritas hoiatuslaske. "Neid laske tehes nägi J. TIMM ette, et võib kedagi tabada kuid lootis kergemeelselt, et seda välditakse (selleks andis alust aastate jooksul saadud kogemus relvade kasutamisel)", väidetakse kassatsioonkaebuses. Kaitsja väidete kohaselt põhjustas J. TIMM Ander NEEME surma ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis. Ta taotleb kuriteo ümberkvalifitseerimist KrK §-le 105 ja süüdlase karistamist mittevabaduskaotusliku karistusega. Samuti taotletakse tsiviilhagide rahuldamata jätmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, kes taotles kohtulahendite muutmata jätmist ja süüdimõistetu kaitsja, kes palus kassatsioonkaebus rahuldada, leidis: Lääne-Viru Maakohus ja Viru Ringkonnakohus on hinnanud põhimõtteliselt õigesti kõiki tõendeid, muuhulgas ka süüdimõistetu J. TIMMi ebajärjekindlaid ütlusi tema tahtluse sisu kohta - nende kogumis vastavalt KrPK § 50 mõttele. Oluliselt mõjutatuna tal esinenud alkoholijoobest sooritas J. TIMMi
- juuni 1993.a. esimesel öötunnil Kadrina vallas Viitnal raskesti mõtestatavaid tegusid. Joobnuna autot juhtides sõitis ta oma EAZ-tüüpi maastikuautoga koos kaaslastega Viitnal asuva hamburgeri kioski juurde, ostis pudeli viina ja toitaineid ning tühisel põhjusel kujundas enda jaoks konflikti koolipeolt VAZ-tüüpi autoga sama kioski juurde saabunud noorukite ning enda vahel. Autoga manööverdades rammis ta nende sõiduautot ning suundus olukorda selgitamata avariikohalt oma elukoha suunas. Teadvalt õigusvastaselt käituma hakanud J. TIMM märkas, et noorukid oma autoga järgnesid talle ta elukoha lähedusse. Sel ajal, kui 16-aastane Ander NEEME ja 20-aastane Tauno SUURKIVI auto mõlkimise asjaolude selgitamiseks taluõuele autotulede valguses lähenesid, lasi J. TIMM kasupojal tuua toast laetud püstoli "Makarov", millega asus sooritama laske lähenejate ja autosolijate suunas. Juba esimesed lasud suunas J. TIMM lähenenud inimeste asukoha järgi ja kui need hargnedes auto suunas tagasi jooksid, tulistas ta järele kõik püstolisse laetud padrunid, kokku 7 lasku. Selliselt käitudes asetas ta vahetusse ohtu nii autost väljunud kui seal jätkuvalt olnud isikute elud. Üks Ander NEEMEt rindkeresse tabanud lask oligi surmav ja nooruk suri vaevu autosse sisenenult mõne minuti jooksul teel Rakveresse. Kõigi muude tõenditega J. TIMMi ülimalt ohtliku käitumislaadi kohta on kooskõlas ta enda selgitused mis ta andis menetluse algstaadiumis, samuti menetlusvälise Eesti Kaitseliidu Lääne-Viru Maleva ametkondliku juurdluse käigus. Just J. TIMMi kui jahimehe ja relvakandmise õigust omava kaitseliitlase (rühmapealiku abi) teadmised ja kogemused tulirelvade toime alal kinnitavad veendumust, et ta teadlikult möönis traagiliste tagajärgede saabumist. Kuuli tappekaugusest mitmekordselt lähemal asuvate inimeste suunas tulistades nägi ta ka ette võimalikke tagajärgi, kuigi ei tarvitsenud neid soovida. Seega tõendite kogumi järgi sooritas ta KrK § 101 p.7 järgi kvalifitseeritava kuriteo kaudse tahtluse vormis. J. TIMMi hilisemad selgitused tema tegevusest talu sissepiiramise, süütamise ja lähikondsete ohustamise hirmu ajel, aga ka kannatanute käitumisele ohtlikuma laadi omistamise katsed ei ole muude tõendite ja tegelike tagajärgede foonil sisukohased. Kohus ei saanud ega saa niisugusel alusel rajanevat kaitsepositsiooni arvestada olukorra ümberhindamise alusena. Juhindudes AKKS § 63 p.1 ja 65 lg.3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
- Jätta Lääne-Viru Maakohtu
- oktoobri 1993.a. ja Viru Ringkonnakohtu
- märtsi 1994.a. otsused Jüri TIMMi süüdistusasjas KrK § 101 p.7 järgi muutmata.
- Süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaadi vanemabi A. GORKINi kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
- mail 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Riigikohtunikud Jüri Jlvest Lea Kalm Jüri Rätsep