III-1/1-32/94

III-1/1-32/94 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri ILVEST, Lea KALM ja Herbert LINDMÄE vaatas Tartus,

1. augustil 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi kassatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. juuni 1994.a. otsuse Tõnu TINNI süüdistuses KrK §-de 101 p.5; 139 lg.2 p.3 ja 144 järgi Riigiprokuratuuri prokuröri T. VEE kassatsioonprotesti ja süüdimõistetu T. TINNI kassatsioonkaebuse alusel. Kohtuistungist võtsid osa protsessiosalistena Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS, vandeadvokaat Uno LÕHMUS ja kannatanu Krista MAAMÄGI. Põlva Maakohtu
3. märtsi 1994.a. otsusega mõisteti Tõnu TINN süüdi ja karistati KrK 101 p.1 ja 5 järgi vabadusekaotusega 13 aastat; § 139 lg.2 p.3 järgi vabadusekaotusega 6 kuud, ja § 144 järgi vabadusekaotusega 5 aastat. Lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti T. TINNILE 13 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. T. TINN tunnistati süüdi selles, et ta läks
4. märtsil 1993.a. kella 15 paiku oma isa Sulev TINNI elukohta Põlva maakonnas Kanepi asulas, kus tappis omakasu ajendil täägiga isa ja tema abikaasa Maria TINNI. Lahkudes varastas T. TINN isa elamust sileraudse jahipüssi väärtusega 500 EEK. Samal päeva õhtul tuli T. TINN tagasi teokohale ja süütaskuriteojälgede hävitamiseks elamu. Tules hävis S. TINNI majavaldus, sõiduauto ja muu vara väärtusega 62.742 EEK. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
5. juuni 1994.a. otsusega tühistati Põlva Maakohtu
6. märtsi 1994.a. otsus T. TINNI KrK § 101 p.1 ja 5 järgi süüdimõistmise, karistamise ning karistuste liitmise osas. T. TINN mõisteti süüdi KrK § 101 p.5 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega 11 aastat. Lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti T. TINNILE 11 aastat vabasusekaotust kinnises vanglas. Muus osas jäeti Põlva Maakohtu otsus muutmata. T. TINNi ja tema kaitsja vandeadvokaat U. LÕHMUSE apellatsioonkaebused rahuldati osaliselt. Riigiprokuratuuri prokuröri T. VEE kassatsioonprotestis väidetakse, et T. TINN pani tapmise toime omakasu ajendil ning seetõttu on ebaõige tema süüdimõistmine üksnes KrK § 101 p.5 järgi. Süüdimõistetu T. TINN taotleb kassatsioonikaebuses KrK §-s 37 lg.1 p.2 ja 8 sätestatud vastutust kergendavate asjaolude arvestamist ja talle karistuse mõistmist alla KrK §-s 101 p.5 ettenähtud alammäära. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. PÜSSI arvamuse, mille ta toetas kassatsioonprotesti, tuvastas: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kriminaalmenetluses ei ole kogutud küllaldaselt tõendeid selle kohta, et T. TINN tappis oma isa S. TINNI ja tema abikaasa M. TINNI omaksu ajendil. T. TINNI väited, et teda ajendasid kuritegu toime panema meeleheide ning hirm kaotada eluase ja kodu, ei ole ümber lükatud muude tõenditega. Seetõttu ei ole kohtul, lähtudes süütuse presumptsiooni põhimõttest, õigust tema väidetes kahelda. Samal ajal leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et T. TINNILE karisuse mõistmisel on Tartu Ringkonnakohus järginud KrK
7. peatüki sätteid, arvestades seejuures ka vastutust kergendavaid asjaolusid, ning mõistnud karistuse alla sanktsiooni keskmist määra. Seega nõustub Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi seisukohtadega ja nendib, et
8. juuni 1994.a. otsus T. TINNI süüdimõistmises KrK § 101 p.5 järgi, samuti tema karistamise osas on põhjendatud. Juhindudes KrK §-st 101 p.5 ning AKKS §-dest 63 p.1 ja 65 lg.3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
9. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
10. juuni 1994.a. otsus jätta muutmata
11. Prokuröri kassatsioonprotest ja süüdimõistetu Tõnu TINNI kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Riigikohtu otsus jõustub
12. augustil 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Riigikohtunikud Jüri Ilvest Lea Kalm Herbert Lindmäe