← Eesti

III-1/1-47/94

III-1/1-47/94 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Riigikohtu kriminaalkolleegium, koosseisus Jüri ILVEST, Lea KALM ja Herbert LINDMÄE vaatas Tartus,

  1. detsembril
  2. a avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras riigiprokuröri asetäitja Jaan NAABRI kassatsioonprotesti alusel läbi K. O. süüdistusasja KrK § 161 järgi, milles K. O. mõisteti Tallinna Linnakohtu
  3. juuli
  4. a otsusega õigeks. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  5. oktoobri
  6. a otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu otsus K. O. suhtes muutmata. Kohtuistungist võtsid osa protsessiosalistena õigeksmõistetu K. O. ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS. Harjumaa Politseiprefektuuri Keskjaoskonna komissar K. O. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 161 järgi selles, et tema, kasutades ära tahtlikult oma ametiseisundit teenistushuvide vastaselt, nõudis
  7. septembril
  8. a Harjumaa Politseiprefektuuri Keskjaoskonnas Tallinnas Niine 15 D. A-lt 10 000 EEK ülekandmist Harjumaa Politseiprefektuuri kutseühingu arveldusarvele nr 695917 politsei toetamiseks sponsorluse korras. D. A. peeti kinni Harjumaa Politseiprefektuuri korraldatud reidilt
  9. septembril
  10. a Tallinn - Narva maanteel sõiduautoga, milles oli suures koguses välismaiseid sigarette. Kauba kohta puudusid dokumendid. Nõudes D. A-lt politsei toetamiseks raha ülekandmist, ähvardas politseikomissar K. O. teda kinni pidada kaks ööpäeva ja konfiskeerida autost leitud sigaretid. D. A. kandis politsei toetusnõude täitmiseks
  11. septembril
  12. a politsei kutseühingu arveldusarvele 7000 EEK. Seeläbi põhjustati oluline kahju D. A. seadusega kaitstud õigustele ja huvidele. Samuti kahjustati Eesti Vabariigi politsei diskrediteerimisega oluliselt riigi huve. Tallinna Linnakohtu
  13. juuli 1994.a. otsusega mõisteti K. O. KrK § 161 järgi õigeks. Tallinna Linnakohtu
  14. juuli
  15. a otsuse peale esitas Tallinna prokuröri asetäitja Toomas TOMBERG apellatsioonprotesti, milles taotleti õigeksmõistva kohtuotsuse tühistamist ja K. O. süüdimõistmist KrK § 161 järgi. Protestis nenditi, et kohtuotsus ei ole põhjendatud ja selles ei ole esitatud õigeksmõistmise motiive. Tallinna Linnakohus ei ole motiveerinud oma järeldust selle kohta, et K. O. käitumises puudub KrK §-s 161 sätestatud kuriteokoosseis. Oma käitumisega põhjustas K. O. olulise varalise kahju D. A-le ning kahju politsei prestiizile ja autoriteedile, seeläbi ka riigi huvidele. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  16. oktoobri
  17. a otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu
  18. juuli
  19. a otsus K. O. suhtes muutmata. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  20. oktoobri
  21. a otsuse peale esitas riigiprokuröri asetäitja Jaan NAABER kassatsioonprotesti, milles taotletakse Tallinna Linnakohtu
  22. juuli
  23. a otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  24. oktoobri
  25. a otsuse K. O. süüdistusasjas KrK § 161 järgi tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks kohtulikuks arutamiseks Tallinna Linnakohtule teises kohtukoosseisus. Kassatsioonprotestis nenditi, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi hinnang selle kohta, et K. O. käitumises puudub kuriteokoosseis, on ekslik. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et initsiatiiv raha ülekandmiseks politseiprefektuuri kutseühingu arvele politsei toetuseks tuli K. O. poolt ning D. A. ei toetanud politseid omal vabal tahtel. Oluline kahju on KrK § 161 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse külje elemente ja kahju puudumise nentimine linnakohtu otsuses ilma kohtu seiukohta motiveerimata on väär. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud Riigiprokuratuuri prokuröri Marge PÜSSI arvamuse, milles ta toetas kassatsioonprotesti, samuti õigeksmõistetu K. O. seletuse, tuvastas: Tallinna Linnakohtu
  26. juuli
  27. a otsuses K. O. õigeksmõistmise kohta KrK § 161 järgi nenditakse, et Harjumaa Politseiprefektuuri Keskjaoskonna komissari K. O. käitumises ilmnes teenistusalaseid minetusi ja ta on eiranud politseiametniku kutse-eetika nõudeid. Kohus sedastas, et K. O. käitumises puudub KrK §-s 161 sätestatud ametiseisundi kuritarvitamise kuriteokoosseis. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12.oktoobri 1994.a. otsuses nõustutakse esimese astme kohtu seisukohtadega ning Tallinna Linnakohtu
  28. juuli
  29. a otsus K. O. suhtes jäeti muutmata. Tallinna Linnakohtu
  30. juuli
  31. a otsuses on kohtu järeldus K. O. käitumises KrK §-s 161 sätestatud ametiseisundi kuritarvitamise kuriteokoosseisu puudumise kohta jäetud KrPK § 274 p 3 sätteid eirates motiveerimata ja K.O-le esitatud süüdistus on loetud alusetuks, oma seisukohta üksikasjalikumat põhjendamata. Nii ei selgu kohtuotsusest, kas K. O. toimis, keelitades D. A. toetama politseid rahaliselt, teenistushuvide vastaselt ja kas ta kasutas seejuures ära tahtlikult oma ametiseisundit. Seejuures ei ole selge, kas ja milliseid ametkondlike jt aktide sätteid K. O. oma käitumisega rikkus. K. O. käitumises kuriteokoosseisu tuvastamine või selle puudumise nentimine eeldab ka seisukohavõttu, kuriteo objektiivset külge iseloomustava kuritegeliku tagajärje kohta selgitades, kas K. O. käitumisega tekitati olulist kahju D. A. seadustega kaitstud õigustele ja huvidele ning riigi huvidele. K. O. käitumises KrK §-s 161 sätestatud kuriteokoosseisu esinemise või selle puudumise sedastamisel ei ole Tallinna Linnakohus ega Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium pööranud tähelepanu sellele, kas K. O. poolt D. A. kallutamine toetada politseid rahaliselt seondus viimase poolt toimepandud õiguserikkumisega. D. A. kinnipidamise õiguspärasuse hindamisel on jäetud kõrvale sellal kehtinud Alkoholi ja tubaka riigimonopoli teostamise juhendi (Kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse
  32. augusti
  33. a määrusega nr 243), (RT 1992, 31, 415). Eeltoodust järeldub, et Tallinna Linnakohus
  34. juuli
  35. a otsuses ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  36. oktoobri
  37. a otsuses on jätnud kõrvale asjaolud, mis on takistanud kriminaalasjas põhjendatud kohtuotsuse tegemist ning kohtuotsustes tehtud järeldused ei põhine kriminaalasjas olulise tähtsusega asjaolude väljaselgitamisel. Juhindudes AKKS §-dest 63 p 2; 64 p1 ja 2; 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
  38. Tühistada Tallinna Linnakohtu
  39. juuli
  40. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  41. oktoobri
  42. a otsus K. O. süüdistusasjas KrK § 161 järgi.
  43. Kriminaalasi saata uueks kohtulikuks arutamiseks Tallinna Linnakohtule teises kohtukosseisus.
  44. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada. Riigikohtu otsus jõustub
  45. detsembril
  46. a ja edasikaebamisele ei kuulu. Riigikohtunikud Jüri Ilvest Lea Kalm Herbert Lindmäe

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.