III-1/3-3 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri ILVEST, Lea KALM, Eerik KERGANDBERG, Herbert LINDMÄE, Jüri RÄTSEP ja Peeter VAHER vaatas Tartus,
- märtsil 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja P. G. süüdistusasjas KrK § 204 lg.1 järgi süüdimõistetu avalduse alusel kohtuvea parandamiseks. Protsessiosalistena võtsid istungist osa P. G. ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS. P. G. on süüdi tunnistatud Viljandi Maakohtu 08.01.1992.a. otsusega KrK § 204 lg.1 järgi selles, et tema 16.03.1991.a. kella 18.30 paiku Imavere-Nuia teel 50-ndal kilomeetril juhtides sõiduautot VAZ-2105 reg.nr. X, alustas vasakpöörde sooritamist kõrvalteele, laskmata läbi otsesuunas liikuvat sõiduautot VAZ-21093 reg.nr. X T. V. juhtimisel. Kokkupõrkel sai viimases autos sõitnud A. N. kergeid terviserikkega kehavigastusi ning auto taastamisremondi ja kaubandusliku välimuse kaoga tekitati T. V.-le materiaalne kahju 5885.06 rubla. P. G. karistati 1 aasta vabadusekaotusega tingimisi KrK § 47 sätete kohaldamisega. Eesti Vabariigi Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegium oma 10.02.1992.a. määrusega jättis P. G. kaitsja kassatsioonkaebuse rahuldamata ning kohtuotsuse muutmata. P. G. taotleb oma avalduses kohtulahendite tühistamist, kuivõrd neis sisalduvad järeldused on mittevastavuses faktiliste asjaoludega. Uurimine ning kohtulik arutamine on läbi viidud tendentslikult, ei ole täpselt välja selgitatud kokkupõrke koht ega toimumise aeg, samuti asjaolu, et kokkupõrke momendil oli hämar ning T. V. pidanuks kasutama tulesid. Kohtukolleegium, kuulanud ära P. G. seletuse, kes palus kohtulahendid tühistada ning menetlus lõpetada kuriteokoosseisu puudumise tõttu ning prokuröri seletuse, kes palus jätta kohtulahendid muutmata, leidis: Viljandi Maakohus on järginud KrPK § 19 nõudeid ning uurinud kõiki talle esitatud tõendeid. Kohus on hinnanud tõendeid nende kogumis, lahendades ka küsimuse üksikute tõendite lubatavusest ja usaldusväärsusest. Arvestades asjaolu, et keegi protsessiosalistest ei ole vaidlustanud sündmuskoha vaatlusprotokollis ning sellele lisatud skeemil kajastuvat informatsiooni, on kohus õigesti eelistanud neid tõendeid tunnistajate vastuolulistele ütlustele. Kohus on otsuses nõuetekohaselt tõendeid analüüsinud ning näidanud, miks on otsustamisel ühtesid tõendeid teistele eelistatud. Kriminaalkolleegium nõustub Viljandi Maakohtu põhjendustega P. G. süü tuvastamisel. Kohtukolleegium märgib, et seoses kriminaalkoodeksi uue redaktsiooni kehtestamisega, ei moodusta P. G.-le inkrimineeritud teod alates 01.06.1992.a. enam kuriteokoosseisu. Vastavalt seaduse ""Eesti NSV Kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni - Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta" § 5 tulnuks P. G. vabastada karistuse kandmisest. Arvestades aga asjaolu, et käesolevaks ajaks on P. G. tingimusliku karistuse ära kandnud ning ka tema karistatus on kustunud, ei ole kriminaalkolleegiumil enam võimalik seda viga parandada. Juhindudes AKKS §§ 63 p.1; 65 lg.3 ja 779, kohtukolleegium otsustas: Viljandi Maakohtu otsus 08.01.1992.a. ja Eesti Vabariigi Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi määrus 10.02.1993.a. P. G. suhtes jätta muutmata, süüdimõistetu avaldus kohtuvea parandamiseks jätta rahuldamata. Otsus jõustub
- märtsil 1994.a. ning ei kuulu edasikaebamisele. Riigikohtunikud Jüri Ilvest Lea Kalm Eerik Kergandberg Herbert Lindmäe Jüri Rätsep Peeter Vaher