III-1/3-5/94 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg ja Herbert Lindmäe vaatas Tartus, 15.veebruaril 1994.aastal avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja V. P. süüdistuses ENSV KrK § 195 lg.2 järgi süüdimõistetu V. P.avalduse alusel kohtuvea parandamiseks Jõgeva Rajooni Rahvakohtu otsuses 26.novembrist 1984.a. Protsessiosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu V. P. ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. V. P.mõisteti Jõgeva Rajooni Rahvakohtu otsusega 26.novembrist 1984.a. süüdi ENSV KrK § 195 lg.2 järgi ja karistati nelja
(4)aastase vabadusekaotusega tugevdatud reziimiga kinnipidamiskohas. Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi määrusega 24.detsembrist 1984.a. on rahvakohtu otsus jäetud muutmata ja V. P. ning tema kaitsja kassatsioonkaebused rahuldamata. Kohtuotsusest nähtuvalt oli V. P. süüdi mõistetud selle eest, et ta suvepäevalistele diskorina esinedes levitas huligaansel ajendil läbi mikrofoni pikema aja vältel nõukogude tegelikkust halvustavaid väljendusi, millega moonutas nõukogude ühiskonna moraalseid ja kõlbelisi tõekspidamisi, irvitas nende üle ning lõi laval rusikaga näkku N. J., tekitades talle kerge teriserikketa kehavigastuse, samuti lõi laval kodanik J. L. ja hiljem veelkord N. J. ning V. P. korrale kutsuma tulnud rahvamalevlast A. H. Avalduses kohtuvigade parandamiseks palub V. P. kriminaalasi uuesti läbi vaadata, taotleb sisuliselt enese rehabiliteerimist ja osundab järgmistele momentidele: 1.Tema tegu käsitleti tol ajal sisuliselt nõukogude korra vastase tegevusena, millele lisati juurde huligaansuse tunnused. 2.Kuriteo kooseis tema käitumises jäi kohtus tegelikult tõendamata, sest keegi tunnistajatest ei ilmunud kohtusse. 3.Kohus võttis õigusemõistmisel endale riikliku süüdistuse rolli: kohtu poolt mõistetud karistus ületas riikliku süüdistaja poolt taotletud karistuse kahekordselt. Riigikohtu kriminaalkohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja ärakuulanud süüdimõistetu V. P. ning prokuröri seletused, leidis: Jõgeva Rajooni Rahvakohtu 26.novembri 1984.a. otsusest nähtuvalt oli V. P. inkrimineeritud kuritahtlik huligaansus, mis seisnes nõukogudevastases tegevuses : läbi mikrofoni pikema aja vältel nõukogude ühiskonna tegelikkust halvustavate väljenduste levitamises. Selline käitumine on käsitletav võitlusena Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu. Vastavalt seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-le 5 kuulub V. P. käitumine selles osas rehabiliteerimisele. Samas on kriminaalasja materjalidest lähtuvalt tõendatud, et V. P. tekitas N. J., J. L. ja A. H. kergeid terviserikketa kehavigastusi - see on tegusid, mis tulnuks kvalifitseeritavad ENSV KrK § 112 lg.1 järgi. V. P. väited kohtuvigade parandamist taotlevas avalduses ja Riigikohtus esitatud seletuses selle kohta, et tema kriminaalasja arutamisel rahvakohtus puudusid nii tunnistajad kui ka kannatanud, kes oleks kinnitanud V. P. poolt kehavigastuste tahtlikku tekitamist, ei vasta tõele. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt viibisid kohtuistungil kannatanu N. J., J. L. ja A. H. ning tunnistaja A. K. ja T. K., kelle ütlustega on tõendatud V. P. poolt kehavigastuste tekitamine. Vastavalt ENSV KrPK §-le 95 lg.1 oleks ENSV KrK § 112 lg.1 järgi kvalifitseeritavas teos kriminaalmenetlus saanud alustada vaid kannatanu kaebuse alusel. Kannatanu kaebused puudusid : kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei olnud kannatanutel V. P. suhtes pretensioone. 1984.aastal ENSV KrK § 112 lg.1 tunnustele vastava teo aegumistähtaeg on vastavalt KrK §-le 53 lg.1 p.1 käesolevaks ajaks möödunud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-st 5, AKKS §-st 779; 63 p.4 ja 65 lg.3 ning KrPK §-st 5 lg.1 ja p.3 ja 7, Riigikohus otsustas: 1. Tühistada Jõgeva Rajooni Rahvakohtu otsus 26. novembrist 1984.a. ja Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi määrus 24.detsembrist 1984.a. ning lõpetada V. P. suhtes kriminaalmenetlus seoses kannatanu kaebuse puudumise ja aegumistähtaja möödumisega. 2. Rehabiliteerida süüdimõistetu V. P. 3.V. P. avaldus kohtuvigade parandamiseks rahuldada. Kohtuotsus jõustub 17.veebruari 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Riigikohtunikud Jüri Ilvest Eerik Kergandberg Herbert Lindmäe