III-1/3-6 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Lea KALM, Herbert LINDMÄE ja Peeter VAHER vaatas Tartus, 1. märtsil 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi kriminaalas

§ 141lg.2 p.1,3 ja 4 järgi ja A.

B.

§ 140lg.2 p.2 ja 4 järgi R.

T. avalduse alusel kohtuvea parandamiseks Pärnu Linnakohtu

1. augusti 1992.a. otsuses ning riigiprokuröri asetäitja Jaan NAABRI avalduse alusel kohtuvea parandamiseks Pärnu Linnakohtu
2. juuli 1993.a. otsuses. Kohtuistungist võttis osa protsessiosalisena Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS. Pärnu Linnakohtu
3. augusti 1992.a. otsusega mõisteti R. T. süüdi ja karistati KrK § 141 lg.2 p.1,3 ja 4 järgi 6-aastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. R. T. tunnistati süüdi selles, et tema, eelneval kokkuleppel A. B. tungis
4. veebruari 1992.a. öösel X X pst. baari "X" valvurit J. R. püstoliga ähvardades akna purustamise teel baari lattu, kust varasti suhkrut, kohviube, sigarette ja alkohoolseid jooke 19.513,52 rbl. väärtuses. Pärnu Linnakohtu
5. augusti 1992.a. määrusega A. B. osas kriminaalasja menetlus peatati ja eraldati materjalid eraldi menetlemiseks. Eesti Vabariigi Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi
6. septembri 1992.a. määrusega jäeti Pärnu Linnakohtu
7. augusti 1992.a. otsus R. T. suhtes muutmata. Eesti Vabariigi Prokuratuuri
8. oktoobri 1992.a. järelevalveprotesti alusel taotleti Pärnu Linnakohtu
9. augusti 1992.a. otsuse ja Eesti Vabariigi Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi
10. septembri 1992.a. määruse tühistamist, nentides, et R. T. ja A. B. tegudele õigusliku hinnangu andmine on võimalik üksnes kriminaalasja ühisel menetlemisel. Eesti Vabariigi Ülemkohtu presiidiumi
11. novembri 1992.a. määrusega jäeti järelevalveprotest rahuldamata. Pärnu Linnakohtu
12. aprilli 1993.a. otsusega mõisteti A. B. süüdi ja karistati KrK § 141 lg.2 p.1,3 ja 4 järgi 6-aastase vabadusekaotusega. Eesti Vabariigi Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi
13. mai 1993.a. määrusega Pärnu Linnakohtu
14. aprilli 1993.a. otsus A. B. suhtes tühistati kohtuliku uurimise puudulikkuse tõttu ja kriminaalasi saadeti arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Pärnu Linnakohtu
15. juuli 1993.a. otsusega mõisteti A. B. süüdi ja karistati KrK § 140 lg.2 p.2 ja 4 järgi 2aastase vabadusekaotusega KrK § 47 sätteid kohaldades tingimisi 3-aastase katseajaga. Kohtuotsuses nenditi, et baari valvuri ähvardamine püstoliga või füüsilise vägivallaga kohtualuse A. B. poolt ei ole tõendatud. Riigiprokuröri asetäitja Jaan NAABRI avalduses kohtuvea parandamiseks taotletakse Pärnu Linnakohtu
16. juuli 1993.a. otsuse tühistamist kuriteo ebaõige ümberkvalifitseerimise tõttu KrK § 140 lg.2 p.2 ja 4 järgi. Prokuröri avalduses kohtuvea parandamiseks märgitakse, et püstoli kasutamine kuriteo toimepanemisel valvuri ähvardamiseks on kriminaalasjas tõendatud, mistõttu kuriteo ümberkvalifitseerimine on alusetu. Kuna R. T. ja A. B. panid kuriteo toime eelneval kokkuleppel ühise tahtlusega, ei saa olla nende tegude kvalifitseerimine erinev. Eeluurimisel on varjatud asjaolu, et A. B. oli X X Rahvakohtu
17. oktoobri 1985.a. otsusega süüdi mõistetud ja karistatud KrK §-de 140 lg.2 p.1, 195 lg.2, ja 195 lg.3 järgi kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 4 aastat ja 6 kuud. Karistuse môistmisel ei saanud kohus A. B. varasemat karistust arvesse võtta. A. B. põgenes vahi alt
18. juulil 1992.a. Seda varjati eeluurimisel tõkendi muutmise kohta koostatud fiktiivse määrusega. Seetõttu ei võetud A. B. KrK § 176 lg.1 järgi kriminaalvastutusele. Süüdimõistetu R. T. taotleb oma avalduses kohtuvea parandamiseks, et kriminaalasi tema süüdistuses vaadatakse uuesti läbi ja tema teod kvalifitseeritakse KrK § 140 järgi, nagu seda on tehtud A. B. puhul. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse, leidis, et A. B. süüdimõistmisel KrK § 140 lg.2 p.2 ja 4 järgi Pärnu Linnakohtu
19. juuli 1993.a. otsuses esitatud järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele. Kui on tuvastatud R. T. ja A. B. ühine kuritegelik kavatsus ja tahtlik ühine koostegutsemine kuriteo toimepanemisel, ei või olla nende tegude kvalifikatsioon erinev. Samas on ilmnenud uusi andmeid, mis ei olnud kohtule teada otsuse tegemisel, kuid on vajalikud kriminaalasja õigeks lahendamiseks. Sellest tulenevalt on kohus kohaldanud ebaõigesti kriminaalseadust. Pärnu Linnakohtu
20. augusti 1992.a. otsuses R. T.

§ 141

lg.2 p.1,3 ja 4 järgi on kohaldatud kriminaalseadust õigesti ning kohtuotsus on kooskõlas faktiliste asjaoludega. Juhindudes AKKS §-dest 63 p.2, 65 lg.3, ning 779 Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Pärnu Linnakohtu 21. juuli 1993.a. otsus A. B.

§ 140

lg.2 p.2 ja 4 järgi ning saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks Pärnu Linnakohtule teises kohtukoosseisus.

1. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.
2. Süüdimõistetu R. T. avaldus kohtuvea parandamiseks jätta rahuldamata.
3. Riigikohtu otsus jõustub
4. märtsil 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Riigikohtunikud Lea Kalm Herbert Lindmäe Peeter Vaher III-1/3-7 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus JüRi ILVEST, Lea KALM ja Herbert LINDMÄE vaatas Tartus,
5. märtsil 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja Lembit POPOVI süüdistuses ENSV KrK § 88 lg.3 järgi Lembit POPOVI avalduse alusel kohtuvea parandamiseks Järva Maakohtu
6. juuli 1991.a. otsuses ja EV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtu-kolleegiumi
7. augusti1991.a. määruses. Kohtuistungist võttis osa protsessiosalisena Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS. Lembit POPOV mõisteti süüdi Järva Maakohtu
8. juuli 1991.a. otsusega ENSV KrK § 88 lg.3 järgi ja karistati vabadusekaotusega 3 aastat ja 6 kuud. Karistuse kandmise aja alguseks loeti L. POPOVI kahtlustatavana kinnipidamise aega
9. aprill 1991.a. Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi
10. augusti 1991.a. määrusega jäeti Järva Maakohtu otsus muutmata. Harju Maakohtu
11. augusti 1992.a mäarusega kvalifitseeriti L. POPOVI kuriteod ümber KrK § 139 lg.2 p.2,3 järgi. Lembit POPOV taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks kergema karistuse mõistmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, kes leidis, et L. POPOVI avaldus temale mõistetud karistuse vähendamise osas ei kuulu rahuldamisele, küll aga tuleb L. POPOVI karistuse kandmise aja alguseks lugeda
12. aprill 1991.a. ning juhindudes AKKS §-dest 779; 63 p.3; 65 lg.1 ja 2 ning KrK §-st 45 otsustas: 1.Tühistada osaliselt Järva Maakohtu
13. juuli 1991.a. otsus Lembit POPOVI süüdimõistmises ENSV KrK § 88 lg.3 järgi, mis kvalifitseeriti ümber Harju Maakohtu
14. augusti 1992.a. määrusega KrK § 139 lg.2 p.2,3 järgi.
15. Lembit POPOVILE mõistetud karistuse kandmise aja alguseks lugeda
16. APRILL 1991.a.
17. Lembit POPOVI avaldus jätta rahuldamata. Otsus jõustub
18. märtsil 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Riigikohtunikud Jüri Ilvest Lea Kalm Herbert Lindmäe