III-1/3-8 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri ILVEST, Herbert LINDMÄE ja Jüri RÄTSEP vaatas Tartus,
- märtsil 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja A.V. süüdistuses ENSV Krk § 112 lg.1 ja 112 lg.2 järgi A. V. kaitsja vandeadvokaat Astrid LALLI avalduse alusel. Protsessiosalisena vôttis istungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS. Pôlva Maakohtu
- oktoobri 1991.a. otsusega môisteti A.V. süüdi ja karistati ENSV KrK § 112 lg.1 ja 112 lg.2 järgi kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 6 kuuks. Sellele karistusele liideti ENSV KrK § 41 alusel Jôgeva Maakohtu
- veebruari 1989.a. otsusega ENSV KrK § 107 lg.1 järgi môistetud karistus (2 a. 6 k.), lôplikuks karistuseks môisteti kolm
(3)aastat vabadusekaotust tugevdatud re iimiga parandusliku töö koloonias. Eesti Vabariigi Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi
- novembri 1991.a. määrusega jäeti Pôlva Maakohtu
- oktoobri 1991.a. otsus A.V. suhtes muutmata. Seoses Eesti Vabariigi 7.05.1992.a. seaduse ""Eesti NSV kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta" rakendamisega kvalifitseeris Harju Maakohus oma
- augusti 1992.a. määrusega ümber A.V. ENSV KrK § 112 lg.1 ja 2 järgi kvalifitseeritud kuriteod KrK § 113 järgi, jättes karistuse muutmata. Süüdimôistetu kaitsja vaidlustab
- juulil 1993.a. esitatud avalduses kohtulahendid karistusmäära mittevastavuse pärast. Kaitsja osundab asjaolule, et KrK § 113 sanktsioon näeb ette karistusena vaid rahatrahvi vôi aresti ning ka aresti maksimaalmäära liitmise puhul pidanuks koondkaristus lühenema 2 aasta ja 9 kuule. Lisaks rôhutab kaitsja süüdimôistetu mitut isiksusetunnust, millele tuginedes taotleb karistuse vähendamist ärakantud vabadusekaotuse osale ja vahi alt vabastamist. Prokurör peab pôhjendatuks A.V. vabadusekaotuse lühendamist 2 aasta 9 kuule. Riigikohtu kriminaalkolleegium tutvunud kriminaalasja materjalide ja protsessiosaliste seisukohtadega leidis: Harju Maakohtu
- augusti 1992.a. määrusega A.V-le seoses kuritegude ümberkvalifitseerimisega säilitatud koondkaristus ei ole vastavuses karistuse liitmise ümberarvutamise ja vôrdleva raskuse sätestatud pôhimôtetega. A.V-le, kes katseaja jooksul sooritas uued isikuvastased kuriteod, oli vôimalik tingimisi môistetud karistusele (KrK § 107 lg.1 järgi 2 aastat 6 kuud) liita uute kuritegude ümberkvalifitseerimise järel vabadusekaotust KrK § 119 sanktsioonile vastava vabadusekaotuse määra piires - 3 kuud vabadusekaotust. Seega on A.V. pôhjendatud koondkaristuseks kaks
(2)aastat üheksa
(9)kuud vabadusekaotust. Arvestades A.V. isiksust iseloomustavaid andmeid ja tema poolt uute samaliigiliste kuritegude toimepanekut katseaja jooksul, puudub alus nimetatud vabadusekaotuse kestvuse lühendamiseks. Lähtudes AKKS § 779, 63 p.3, 65 lg.1 ja 2, Eesti Vabariigi seadusest ""Eesti NSV kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni - Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta" §-st 4, KrK § 113, 232 lg.1 ja 43 lg.2 ja 4 Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada osaliselt Pôlva Maakohtu 25. oktoobri 1991.a. otsus, Eesti Vabariigi Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 18. novembri 1991.a. määrus ja Harju Maakohtu 20. augusti 1992.a. määrus, lugedes A.V. lôplikuks karistuseks kaks
(2)aastat ja üheksa
(9)kuud vabadusekaotust.
- Kaitsja avaldus rahuldada osaliselt. Kohtuotsus jôustub
- märtsil 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Riigikohtunikud Jüri Ilvest Herbert Lindmäe Jüri Rätsep