III-1/3-9/94

III-1/3-9 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri ILVEST, Herbert LINDMÄE ja Jüri RÄTSEP vaatas Tartus,

1. märtsil 1994 avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja E.K. süüdistuses VNFSV KrK § 593 ja NSVL Ülemnôukogu Presiidiumi
2. juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 2 ja 4 järgi süüdimôistetu E.K. avalduse alusel kohtuvea parandamiseks Eesti NSV Ülemkohtu
3. juuli 1954.a. otsuses. Kohtuistungist vôttis osa protsessiosalisena Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS. Eesti NSV Ülemkohtu
4. juuli 1954.a. otsusega môisteti E.K. süüdi ja karistati VNFSV KrK § 593 ja NSVL Ülemnôukogu Presiidiumi
5. juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 2 ja 4 järgi karistuste liitmisel kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 10 aastat paranduslike tööde laagris ühes ôiguste kaotusega 3 aastaks ja vara konfiskeerimisega. Kohtuotsuse järgi tunnistati E.K. süüdi selles, et ta hoidus kôrvale Nôukogude Armeest, liitus 1952.a. sügisel bandiitliku jôuguga ja varjas ennast nôukogude vôimu eest. Relvastatud jôugu koosseisus osales ta
6. novembril 1952.a. Xxxxx Tarbijate Kooperatiivi kioskist toiduainete ja muu kauba riisumises väärtusega 4.612.- rubla.
7. veebruari 1953.a. öösel riisuti Xxxx hobusekasvatuse jaamast 5 siga, 1953.a. märtsikuus Xxxxx kolhoosi laost 400 kg rukkeid ja 1953.a. aprillikuus kolhoosi "Uus Siht" farmist mullikas. Riisutud sead ja mullikas tapeti ja liha tarvitati toiduks. E.K. taotleb enda rehabiliteerimist talle süüksarvatud tegudes. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning ära kuulanud prokurör M. PÜSSI arvamuse, milles toetati avaldust kohtuvea parandamiseks, tuvastas: E.K-le NSVL Ülemnôukogu Presiidiumi
8. juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" §-de 2 ja 4 järgi süüksarvatud teod olid toime pandud nôukogude vôimu eest varjamisel hädaseisundis elu alalhoiuks vajalike elatusvahendite hankimiseks. Eesti Vabariigi
9. veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimôistetud isikute rehabiliteerimise kohta" § 2 p.1 alusel on E.K-le VNFSV KrK § 593 järgi süüksarvatud teod loetud rehabiliteerituks. Juhindudes AKKS §-dest 63 p.3, 65 lg.3, ja 779, KrPK § 5 lg.1 p.2, samuti Eesti Vabariigi
10. veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimôistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-st 5 lg.1, Riigikohtu kriminaal-kolleegium otsustas:
11. Tühistada Eesti NSV Ülemkohtu
12. juuli 1954.a. otsus E.K. süüdistuses NSVL Ülemnôukogu Presiidiiumi
13. juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" §-de 2 ja 4 järgi ning lôpetada kriminaalmenetlus kuriteokoosseisu puudumise tôttu. Rehabiliteerida E.K. talle NSVL Ülemnôukogu Presiidiumi
14. juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" §-de 2 ja 4 järgi süüksarvatud tegudes ühes sellest tulenevate ôiguslike tagajärgedega.
15. E.K. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Riigikohtu otsus jôustub
16. märtsil 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Riigikohtunikud Jüri Ilvest Herbert Lindmäe Jüri Rätsep