III-1/3-13 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri ILVEST, Herbert LINDMÄE ja Peeter VAHER vaatas Tartus, 8. märtsil 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi krimina

§-de 68 lg.2, 70 ja 207 järgi ning V. R.

§-de 68 lg.1, 70, ja 207 järgi süüdimôistetute E. T. ja J. K. avalduse alusel kohtuvea parandamiseks Eesti NSV Ülemkohtu

1. detsembri 1962.a. otsuses ja Eesti NSV Ülemkohtu presiidiumi
2. aprilli 1990.a. määruses. Kohtuistungist vôttis osa protsessiosalisena Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS. Eesti NSV Ülemkohtu
3. detsembri 1962.a. otsusega môisteti E. T. süüdi ja karistati ENSV KrK §-de 68 lg.2, 70, ja 207 järgi kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 5 aastat ja 6 kuud range re iimiga parandusliku töö koloonias. Kohtuotsuse järgi tunnistati E. T. süüdi selles, et tema, kandes karistust nôukogudevastase tegevuse eest, vaenulikult meelestatuna nôukogude korra vastu osales nôukogudevastase organisatsiooni loomises, oli "Eesti Rahvuslaste Liidu" organisatsiooni juhi asetäitja Tartu linnas, värbas uusi liikmeid, levitas organisatsiooni liikmete hulgas nôukogudevastast kirjandust, organiseeris Tartu organisatsiooni liikmete kokkutulekuid ning muretses organisatsioonile tulirelvi ja laskemoona. J. K. môisteti süüdi ja karistati ENSV KrK §-de 68 lg.2, 70, ja 207 järgi kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 4 aastat ja 6 kuud range re iimiga parandusliku töö koloonias. Kohtuotsuse järgi tunnistati J. K. süüdi selles, et tema, kandnud karistust nôukogudevastase tegevuse eest, suhtus vaenulikult nôukogude korda, astus nôukogudevastasesse organisatsiooni "Eesti Rahvuslaste Liit", osales organisatsiooni töös ja värbas sellesse uusi liikmeid. 1961.a. sügisest hoidis ebaseaduslikult organisatsiooni relvadest püstolkuulipildujat ja püstolit, samuti laskemoona. Sama kohtuotsusega môisteti süüdi organisatsiooni "Eesti Rahvuslaste Liit" liikmed E. U. ENSV KrK §-de 68 lg.2, 70, ja 207 järgi ning V. R. ENSV KrK §-de 68 lg.1, 70, ja 207 järgi. E. U. karistati vabadusekaotusega 5 aastat ja 6 kuud range re iimiga parandusliku töö koloonias ja V. R. vabadusekaotusega 3 aastat tugevdatud re iimiga parandusliku töö koloonias. NSV Liidu Ülemkohtu Pleenumi
4. juuni 1966.a. määrusega Eesti Ülemkohtu
5. detsembri 1962.a. otsus E. U. osas muudeti ja kriminaalasi tema süüdistuses saadeti täiendavaks uurimiseks.
6. novembril 1966 kriminaalasi E. U. süüdistuses lôpetati ENSV KrK § 49 lg.1 järgi ja ta vabastati kriminaalvastutusest. Eesti NSV Ülemkohtu presiidiumi
7. aprilli 1990.a. määrusega tühistati Eesti NSV Ülemkohtu
8. detsembri 1962.a. otsus E. T. ja J. K.

§-de 68 lg.2, ja 70 järgi ning V. R.

§-de 68 lg.1, ja 70 järgi ning lôpetati menetlus Eesti NSV Ülemnôukogu Presiidiumi 19. veebruari 1990.a. seadluse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimôistetud isikute rehabiliteerimisest" § 2 alusel. Kohtuotsus E. T., J. K. ja V. R.

§ 207järgi jäeti muutmata ja nenditi, et E.

T., J. K. ja V. R. on rehabiliteeritud osaliselt. E. T. ja J. K. taotlevad avalduses kohtuvea parandamiseks rehabiliteerimist neile ENSV KrK § 207 järgi süüksarvatud tegudes. E. U. ja V. R. rehabiliteerimistaotlust esitanud ei ole. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning ära kuulanud prokuröri M. PÜSSI arvamuse, milles toetati avaldust kohtuvea parandamiseks, tuvastas: E. T., J. K., E. U. ja V. R. ENSV KrK § 207 järgi süüksarvatud teod tulenesid kuulumisest organisatsiooni "Eesti Rahvuslaste Liit" ja selle pôhikirjalistest eesmärkidest. Nende tegevus oli vôitluseks Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu ning kooskôlas vabadusvôitluse eesmärkidega. Eesti Vabariigi

1. veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimôistetud isikute rehabili-teerimise kohta" § 2 p.2 alusel on E. U. ENSV KrK §-de 68 lg.2, ja 70 järgi süüksarvatud teod loetud rehabiliteerituks. Juhindudes AKKS §-dest 63 p.3, 65 lg.3, ja 779, KrPK §-st 5 lg.1 p.2, samuti Eesti Vabariigi
2. veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimôistetud isikute rehabiliteerimise kohta" § 5 lg.1, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
3. Tühistada Eesti NSV Ülemkohtu
4. detsembri 1962.a. otsus ja Eesti NSV Ülemkohtu presiidiumi
5. aprilli 1990.a. määrus E. T. ja J. K.

§ 207järgi ning lôpetada kriminaalmenetlus kuriteokoosseisu puudumise tôttu. Rehabiliteerida E. T. ja J. K. neile ENSV Kr

K § 207 järgi süüksarvatud tegudes ühes sellest tulenevate ôiguslike tagajärgedega.

1. E. T. ja J. K. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.
2. Tühistada Eesti NSV Ülemkohtu
3. detsembri 1962.a. otsus ja Eesti NSV Ülemkohtu presiidiumi
4. aprilli 1990.a. määrus V. R.

§ 207järgi ja lôpetada kriminaalmenetlus kuriteokoosseisu puudumise tôttu. Rehabiliteerida V. R. talle ENSV Kr

K § 207 järgi süüksarvatud tegudes ühes sellest tulenevate ôiguslike tagajärgedega.

1. Tühistada Eesti NSV Ülemkohtu
2. detsembri 1962.a. otsus E. U.

§ 207järgi ning lôpetada kriminaalmenetlus kuriteokoosseisu puudumise tôttu. Rehabiliteerida E. U. talle ENSV Kr

K § 207 järgi süüksarvatud tegudes ühes sellest tulenevate ôiguslike taga-järgedega. Riigikohtu otsus jôustub 8. märtsil 1994.a. ja edasi-kaebamisele ei kuulu. Riigikohtunikud Jüri Ilvest Herbert Lindmäe Peeter Vaher