III-1/3-14 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri ILVEST, Herbert LINDMÄE ja Jüri RÄTSEP vaatas Tartus, 8. märtsil 1944 avalikul kohtuistungil läbi kriminaalas

§ 19ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4.

juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 4 järgi süüdimõistetu J. E. avalduse alusel kohtuvea parandamiseks Eesti NSV Ülemkohtu

1. juuni 1950.a. otsuses ja NSV Liidu Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi
2. novembri 1955.a. määruses. Kohtuistungist võtsid osa protsessiosalistena süüdimõistetu J. E. ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS. Eesti NSV Ülemkohtu
3. juuni 1950.a. otsusega mõisteti J. E. süüdi ja karistati VNFSV KrK §-de 5814 ja 593, samuti NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi
4. juuni 1947.a. seadluse "Kriminaal-vastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 4 järgi kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 18 aastat ühes vara konfiskeerimisega. Kohtuotsuse järgi tunnistati J. E. süüdi selles, et ta liitus 1950.a. relvastatud jõuguga, kelle eesmärk oli kaupluste riisumine, hoidis metsas relvi ja andis neid jõugu teistele liikmetele ning osales
5. veebruaril 1950.a. X Tarbijate Kooperatiivi X harukaupluse riisumise katses. NSV Liidu Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi
6. novembri 1955.a. määrusega Eesti NSV Ülemkohtu
7. juuni 1950.a. otsus J. E. osas muudeti osaliselt ja tema süüdistus kvalifitseeriti VNFSV KrK §de 593 ja 182 lg.1,

§ 19ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4.

juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 4 järgi. J. E. karistuseks määrati VNFSV KrK § 182 lg.1 järgi 5 aastat, VNFSV KrK § 593,

§ 19ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4.

juuni 1947.a. seadluse "Kriminaal-vastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 4 järgi 8 aastat vabadusekaotust paranduslike tööde laagris. J. E. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks rehabiliteerimist talle süüks arvatud tegudes ning väidab, et relvastatud grupi juht P. oli ühenduses metsavendadega ja abistas neid sellest teistele grupi liikmetele teatamata. X kaupluse riisumise katsel oli eesmärk saada kauplusest kaupa metsavendade abistamiseks. Riigikohtu kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu J. E. seletuse, samuti prokurör M. PÜSSI arvamuse, milles ta ei toetanud avaldust kohtuvea parandamiseks, tuvastas: Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et J. E. (sünd. X) oli talle süüksarvatud tegude toimepanemise ajal kooliõpilane. Samuti elasid teised relvastatud grupi liikmed X vallas, varjamata ennast nõukogude võimu eest. J. E. omakäelisest avaldusest kohtuvea parandamiseks nähtub, et grupi liikmena ei olnud tal sidet metsavendadega. Kriminaaltoimikus puuduvad andmed ka grupi teiste liikmete sellistest sidemetest. X harukaupluse riisumise katsel tulistas J. E. automaadist kaks valangut kaupluse aknasse, ohustades ruumis viibinud tsiviilisikute elu. J. E. tegevuse subjektiivne külg oli suunatud vara omakasulisele hõivamisele. J. E.-le VNFSV KrK § 182 lg.1,

§ 19ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4.

juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 4 järgi süüksarvatud tegudel ei ole seost Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu peetava võitlusega ega vasta ilmselt selle eesmärkidele. Eesti Vabariigi

1. veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" § 2 p.1 alusel on J. E.-le VNFSV KrK § 593 järgi süüksarvatud teod loetud rehabiliteerituks. Juhindudes AKKS §-dest 63 p.1, 65 lg.3 ja 779, samuti Eesti Vabariigi
2. veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-st 5 lg.2, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
3. Eesti NSV Ülemkohtu
4. juuni 1950.a. otsus ja NSV Liidu Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi
5. novembri 1955.a. määrus J. E. süüdistuses VNFSV KrK § 182 lg.1 järgi,

§ 19ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4.

juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 4 järgi jätta muutmata.

1. J. E. avaldus kohtuvea parandamiseks jätta rahuldamata. Riigikohtu otsus jõustub
2. märtsil 1994.a. ja edasi-kaebamisele ei kuulu. Riigikohtunikud Jüri Ilvest, Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep