III-1/3-17 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Herbert LINDMÄE, Jüri RÄTSEP ja Peeter VAHER vaatas Tartus,
- märtsil 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja R. M. süüdistuses VNFSV KrK §-de 1937 p.g, 19 ja 136 lg.1 p.a, ning 182 lg.1 järgi süüdimõistetu R. M. avalduse alusel kohtuvea parandamiseks Läti ja Eesti Riikliku Merelaevanduse Sõjatribunali
- juuni 1946.a. otsuses Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi
- mai 1960.a. määruses ja Eesti Vabariigi Ülemkohtu presiidiumi
- detsembri 1991.a. määruses. Kohtuistungist võttis osa protsessiosalisena Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS. Läti ja Eesti Riikliku Merelaevanduse Sõjatribunali
- juuni 1946.a. otsusega tunnistati R. M. süüdi ja karistati VNFSV KrK § 1937 p.g järgi vabadusekaotusega 8 aastat ja VNFSV KrK § 588 järgi kõrgeima karistusmäära - mahalaskmisega ühes vara konfiskeerimisega. Lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti viimane. NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium asendas armuandmise korras
- augustil 1946.a. mahalaskmise 20aastase vabadusekaotusega. Kohtuotsuse järgi tunnistati R. M. süüdi selles, et tema, töötades Tallinna Meresadama sõjaväestatud transpordiosakonnas, deserteerus
- augustil 1945.a. ja varjas ennast nõukogude võimu eest.
- detsembril 1945.a. peeti R. M. Tallinnas kinni ja toimetati kriminaalvastutusele võtmiseks Eesti NSV Miilitsavalitsusse, kus ta tulistas püstolist miilitsatöötajat K. ja põgenes. Tulistamisel sai miilitsatöötaja raskesti haavata. R. M. areteeriti uuesti
- juunil 1946.a. Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi
- mai 1960.a. määrusega Läti ja Eesti Riikliku Merelaevanduse Sõjatribunali
- juuni 1946.a. otsus muudeti ning R. M. süüdistus VNFSV KrK § 588 järgi kvalifitseeriti ümber VNFSV KrK §-de 19 ja 136 lg.1 p.a, ning 182 lg.1 järgi. Lõplikuks karistuseks määrati 10 aastat vabadusekaotust. Eesti Vabariigi Ülemkohtu presiidium vaatas
- detsembril 1991.a. läbi kriminaalasja R. M. süüdistuses Eesti Vabariigi Ülemkohtu esimehe järelevalveprotesti alusel, milles taotleti Läti ja Eesti Riikliku Merelaevanduse Sõjatribunali
- juuni 1946.a. kohtuotsuse ja Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi
- mai 1960.a. määruse tühistamist. Protestis märgiti, et R. M. kinnipidamine toimus repressiivsel eesmärgil ja oli õigusevastane. R. M. tegutses tema isikut ja vabadust ähvardanud ohu kõrvaldamise eesmärgil. Eesti Vabariigi Ülemkohtu presiidium jättis
- detsembri 1991.a. määrusega järelevalveprotesti rahuldamata. R. M. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks enda rehabiliteerimist talle süüksarvatud tegudes. Ta oli asunud ennast varjama pärast seda, kui sai teada, et teda tahetakse areteerida. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning ära kuulanud prokurör M. PÜSSI arvamuse, milles toetati avaldust kohtuvea parandamiseks, tuvastas: R. M. oli sunnitud ennast areteerimist kartes nõukogude võimu eest varjama. Areteerimisel toimetati ta
- detsembril 1945.a. Eesti NSV Miilitsavalitsusse, kus hädaseisundis enda päästmiseks tulistas teda kinnipidanud miilitsatöötajat. Varjamine ja enda kaitsmine relvaga nõukogude okupatsioonivõimude omavoli vastu oli võitluseks Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu. Eesti Vabariigi
- veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" § 2 p.1 alusel on R. M. VNFSV KrK § 1937 p.g järgi süüksarvatud teod loetud rehabiliteerituks. Juhindudes AKKS §-dest 63 p.3, 65 lg.3 ja 779, KrPK § 5 lg.1 p.2, samuti Eesti Vabariigi
- veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" § 5 lg.1, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
- Tühistada Läti ja Eesti Riikliku Merelaevanduse Sõjatribunali
- juuni 1946.a. otsus, Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi
- mai 1960.a. määrus ja Eesti Vabariigi Ülemkohtu presiidiumi
- detsembri 1991.a. määrus R. M. I süüdistuses VNFSV KrK §-de 19 ja 136 lg.1 p.a, ning 182 lg.1 järgi ja lõpetada kriminaalmenetlus kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Rehabiliteerida R. M. talle VNFSV KrK §-de 19 ja 136 lg.1 p.a, ning 182 lg.1 järgi süüksarvatud tegudes ühes sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega.
- R. M. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Riigikohtu otsus jõustub
- märtsil 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Riigikohtunikud Herbert Lindmäe Jüri Rätsep Peeter Vaher