III-1/3-19 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri ILVEST, Herbert LINDMÄE ja Jüri RÄTSEP vaatas Tartus,
- märtsil 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja E. M. ja K. N. süüdistuses VNFSV KrK § 581 a ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi
- juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 4 järgi süüdimõistetu E. M. avalduse alusel kohtuvea parandamiseks Leningradi Ringkonna RJM Vägede Sõjatribunali
- oktoobri 1951.a. otsuses. Kohtuistungist võttis osa protsessiosalisena Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS. Leningradi Ringkonna RJM Vägede Sõjatribunali
- oktoobri 1951.a. otsusega mõisteti E. M. süüdi ning karistati VNFSV KrK § 581 a ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi
- juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 4 järgi karistuste liitmisel kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 25 aastat paranduslike tööde laagris ühes õiguste kaotusega 5 aastaks ja vara konfiskeerimisega. Kohtuotsuse järgi tunnistati E. M. süüdi selles, et ta teenis 1944.a. Saksa sõjaväes ja varjas ennast nõukogude võimu eest 1945.a. sügiseni, misjärel legaliseerus. 1948.a. kevadest varjas E. M. ennast taas metsavennana kuni areteerimiseni. Varjamise ajal pani ta koos K. N.-ga toime riisumise P., K., P., V. ja M. kooperatiivkauplustes. Kauplustest riisuti mitmesuguseid kaupu, mille väärtus oli üle 100.000 rubla. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi ning karistati K. N. VNFSV KrK § 581 a ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi
- juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 4 järgi karistuste liitmisel kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 25 aastat paranduslike tööde laagris ühes õiguste kaotusega 5 aastaks ja vara konfiskeerimisega. E. M. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks rehabiliteerimist talle NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi
- juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 4 järgi süüksarvatud tegudes. Ta väidab, et oma vanemate julgeoleku tagamiseks tuli tal ennast varjata metsas, kusjuures kaupluste riisumist lugesid metsavennad nõukogude võimu vastu peetava võitluse meetodiks. Kauplustest saadud raha ja kaupu vajati äraelamiseks. Samuti kasutati sel teel saadud vahendeid nõukogude vangilaagrites kinnipeetavate vabadusvõitlejate ja nende lähedaste materiaalseks toetamiseks.Riigile tekitatud kahju on üle paisutatud. Protsessitoimingute protokollid koostati vene keeles, kusjuures tõlk valdas eesti keelt puudulikult. K. N. ei ole rehabiliteerimistaotlust talle NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi
- juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 4 järgi süüksarvatud tegudes esitanud. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. PÜSSI arvamuse, milles toetati avaldust kohtuvea parandamiseks, tuvastas: E. M.-le ja K. N.-le NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi
- juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 4 järgi süüksarvatud teod seondusid enda varjamisega nõukogude võimu eest metsas. Need pandi toime elu alalhoiuks vajalike elatusvahendite hankimiseks. Kauplustesse jäeti maha kiri Tasujate nimelt, milles süüdistati KGB-d ja miilitsat Eesti rahva tagakiusamises ja hävitamises ning kinnitati, et kauplustest võetut kasutatakse nõukogude võimu ohvrite heaks. Kaupluste riisumisel kauplusetöötajaid ega teisi isikuid ei ohustatud. Kauplustest võeti kaupu niipalju, kui jõuti käes ja vahel jalgratastel ära viia. Kooperatiivile tekitatud kahju selgitamisel on toetutud üksnes õienditele, mis ei ole kahju suuruse usaldusväärseks kindlakstegemiseks küllaldane. Raha ja kaubad jagati metsavendade grupi arvukate liikmete vahel. Enda varjamine metsas oli võitluseks Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu, kusjuures riisumisi panid riikliku omavoli ohvrid varjamise ajal toime hädaseisundis. Eesti Vabariigi
- veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" § 2 p.1 alusel on E. M.-le ja K. N.-le VNFSV KrK § 581 a järgi süüksarvatud teod loetud rehabiliteerituks. K. N.-le on selle kohta väljastatud rehabiliteerimistunnistus. Juhindudes AKKS §-dest 63 p.3, 65 lg.3, ja 779, KrPK §-st 5 lg.1 p.2, samuti Eesti Vabariigi
- veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alsetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-st 5 lg.1, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
- Tühistada Leningradi Ringkonna RJM Vägede Sõjatribunali
- oktoobri 1951.a. otsus E. M. ja K. N. süüdistuses NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi
- juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 4 järgi ning lõpetada kriminaalmenetlus kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Rehabiliteerida E. M. ja K. N. neile NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi
- juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 4 järgi süüksarvatud tegudes ühes sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega.
- Süüdimõistetu E. M. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Riigikohtu otsus jõustub
- märtsil 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Riigikohtunikud Jüri Ilvest Herbert Lindmäe Jüri Rätsep