III-1/3-20/94 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Peeter Vaher, Lea Kalm ja Eerik Kergandberg vaatas Tartus, 15.märtsil 1994.aastal avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja A. M. süüdistuses ENSV KrK §-de 100 ja 139 lg.2 p.3 ning Valgevene NSV KrK § 201 lg.2 järgi süüdimõistetu avalduse alusel kohtuvea parandamiseks Tartu Linna Rahvakohtu otsuses 16.04.1979.a., Harju Rajooni Rahvakohtu otsuses 20.04.1981.a. ja Valgevene NSV Grodno Linna Lenini Rajooni Rahvakohtu otsuses 08.06.1982.a. Protsessiosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. A. M. oli Tartu Linna Rahvakohtu otsusega 16.04.1979.a. süüdi mõistetud ENSV KrK § 139 lg.2 p.3 järgi salajase varguse eest ja karistatud nelja
(4)aastase vabadusekaotusega range reziimiga parandusliku töö koloonias. Kandes karistust pani A. M. toime tahtliku tapmise, mille eest ta mõisteti Harju Rajooni Rahvakohtu otsusega 20.04.1981.a. süüdi ENSV KrK § 100 järgi ja karistati üheteist
(11)aastase vabadusekaotusega. Vastavalt ENSV KrK §-le 41 liideti viimatimõistetud karistusele ärakandmata karistus üks
(1)aasta 11 kuud ja 19 päeva osaliselt ning mõisteti lõplikuks karistuseks kaksteist aastat vabadusekaotust kolme esimese aasta jooksul kinnipidamisega türmis ning ülejäänud aja jooksul kinnpidamisega range reziimiga parandusliku töö koloonias. Karistuse kandmise aeg oleks pidanud lõppema 31.jaanuaril 1993.aastal. Kandes karistust türmis Valgevenes, G. linnas pani A. M. toime kuritahtliku huligaansuse, mille eest ta mõisteti süüdi Valgevene NSV Grodno Linna Lenini Rajooni Rahvakohtu otsusega 08.06.1982.a. Valgevene NSV KrK § 201 lg.2 järgi ja karistati kahe
(2)aastase vabadusekaotusega. Vastavalt Valgevene NSV KrK §le 40 liideti viimatimõistetud karistusele täies ulatuses ärakandmata karistus kümme
(10)aastat, 8 kuud ja 5 päeva ning mõisteti lõplikuks karistuseks kaksteist
(12)aastat, 8 kuud ja 5 päeva ühe
(1)aasta 8 kuu ja 5 päeva jooksul kinnipidamisega türmis ning ülejäänud aja jooksul kinnipidamisega range reziimiga parandusliku töö koloonias. Avaldustes kohtuvea parandamiseks 25.05.1993.a. ja 17.06.1993.a. märgib süüdimõistetu A. M., et ta on Eesti kohtuotsustega mõistetud karistuse ära kandnud 31.jaanuariks 1993.aastaks ja vaidlustab karistuse edasise kandmise seaduslikkust teise riigi - see on Valgevene NSV kohtuotsuse alusel. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, leidis: 1) Valgevene NSV KrK § 201 lg.2 järgi kvalifitseeritud kuriteo pani A. M. toime ajal, mil ta kandis Eesti kohtu poolt mõistetud karistust kinnipidamisega Valgevenes asuvas türmis põhjusel, et Eesti territooriumil ei olnud võimalik kohaldada türmireziimi, kuigi sellise reziimi kohaldamine A. M.-le Harju Rajooni Rahvakohtu otsusega 20.04.1981.a. oli seaduslik ja põhjendatud. Faktiliselt oli Valgevenes asuv türm, milles kandis karistust A. M., käsitletav selleaegse ENSV karistuse kandmise süsteemi koostisosana. 2) Tegu, mille A. M. pani toime Valgevenes karistuse kandmisel türmis - kuritahtlik huligaansus - on kuritegu nii varemkehtinud ENSV KrK kui ka praegukehtiva KrK järgi. Eesti Vabariigi seaduse "Eesti NSV kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni - Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta § 8 mõtte kohaselt on käsitletaval juhul Valgevene NSV KrK järgi kvalifitseeritud tegu ümberkvalifitseeritav Eesti KrK järgi. 3) Karistuse liitmine Valgevene NSV Grodno Linna Lenini Rajooni Rahvakohtu otsusega 08.06.1982.a. vastavalt Valgevene NSV KrK §-le 40 oli kooskõlas 1982.aastal kehtinud ENSV KrK §-s 41 sätestatud karistuste liitmise reegitega. Kriminaalseaduse mõtte kohaselt on nii kuritegude kogumi eest kui ka mitme kohtuotsuse järgi seaduslikult mõistetud karistus käsitletav tervikuna, millest osade eraldamine vastavalt karistusi mõistnud kohtutele ei ole võimalik. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-st 779, 63 p.2 ja 65 lg.3, Riigikohus otsustas: 1. Tühistada osaliselt Valgevene NSV Grodno Linna Lenini Rajooni Rahvakohtu otsus 08.06.1982.a. ja kvalifitseerida A. M.-le Valgevene NSV KrK § 201 lg.2 järgi inkrimineeritud tegu ümber vastavalt KrK §-le 195 lg.2, jättes talle mõistetud lõplik karistus muutmata; 2. Süüdimõistetu avaldus kohtuvea parandamiseks jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 15.märtsist 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Riigikohtunikud Lea Kalm Peeter Vaher Eerik Kergandberg