III-1/3-22/94

III-1/3-22 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri ILVEST, Herbert LINDMÄE ja Jüri RÄTSEP vaatas Tartus,

1. märtsil 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja E. M. süüdistuses VNFSV KrK §-de 5810 lg.1, ja 107 järgi süüdimõistetu poja L. M. avalduse alusel kohtuvea parandamiseks Sõjaväeosa 02912 sõjatribunali
2. veebruari 1950.a. otsuses ja Balti sõjaväeringkonna sõjatribunali
3. juuli 1960.a. määruses. Kohtuistungist võtsid osa protsessiosalistena L. M. ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS. Sõjaväeosa 02912 sõjatribunali
4. veebruari 1950.a. otsusega tunnistati E. M. süüdi ja karistati VNFSV KrK § 5810 lg.1 järgi vabadusekaotusega 10 aastat ühes õiguste kaotusega 5 aastaks ning VNFSV KrK § 107 järgi vabadusekaotusega 10 aastat ühes õiguste kaotusega 3 aastaks ja vara konfiskeerimisega. Lõpliku karistusena kuritegude kogumi eest mõisteti talle 10 aastat vabadusekaotust ühes õiguste kaotusega 5 aastaks ja vara konfiskeerimisega. Kohtuotsuse järgi tunnistati E. M. süüdi selles, et tema, teenides Nõukogude Armees, tegi 1946-1949.a. süstemaatiliselt nõukogudevastast agitatsiooni. Samuti tegeles ta 1947-1949.a. süstemaatiliselt spekulatsiooniga, ostes Tallinna kauplustest ja kolhoosidest suures koguses kokku tööstuskaupu, kilu ja võid ning müüs edasi kasusaamise eesmärgil. Spekulatsiooniga saadud raha eest ostis sõiduauto "Moskvits" ja klaveri ning ehitas suvila. Balti sõjaväeringkonna sõjatribunali
5. juuli 1960.a. määrusega muudeti Sõjaväeosa 02912 sõjatribunali
6. veebruari 1950.a. otsust ja sellest jäeti süütõendite puudumise tõttu välja E. M. süüdistus VNFSV KrK § 5810 lg.1 järgi. E. M. suri X. X X.a. Süüdimõistetu poeg L. M. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks oma isa E. M. rehabiliteerimist talle VNFSV KrK § 107 järgi süüksarvatud tegudes ja kriminaalasja lõpetamist kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Ta väidab, et E. M. töötas sõjaväeosas autoremondi töökoja ülemana ja vahetas juhtkonna käsul Leningradis toiduaineid autoremondiks vajalike tagavaraosade vastu. Süüdistus spekulatsioonis lisati E. M.-le VNFSV KrK § 5810 lg.1 järgi esitatud süüdistusele tema karistuse raskendamiseks ja vara konfiskeerimiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning ära kuulanud L. M. seletuse, samuti prokurör M. PÜSSI arvamuse, milles ta ei toetanud avaldust kohtuvea parandamiseks, tuvastas: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et E. M. on ennast eeluurimisel ja kohtus talle VNFSV KrK § 107 järgi süüksarvatud tegudes täielikult süüdi tunnistanud, kusjuures kaupade ülesostmine ja edasimüümine kasusaamise sihil on tõendatud ka tunnistajate ütlustega. Toiduainete vahetamise kohta autoremondiks vajalike tagavaraosade vastu sõjaväeosa juhtkonna käsul puuduvad kriminaaltoimikus andmed. Nii spekulatsioonil kui ka L. M. avalduses kohtuvea parandamiseks viidatud tegevusel, mis seisneb Nõukogude Armee väeosa juhtkonna käsul toiduainete vahetamises autoremondiks vajalike tagavaraosade vastu, ei ole mingisugust seost võitlusega Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu ega vastanud ilmselt nendele eesmärkidele. Rahvusvahelise õiguse järgi võib okupeeriv riik kehtestada okupeeritud territooriumil õigusakte, mis näevad ette kriminaalvastutuse okupatsioonivõimu poolt keelatud tegude eest. Kui isiku on mõistnud süüdi okupeeriva riigi kompetentne kohtuorgan ning kriminaalasja läbivaatamisel ja kohtuotsuse tegemisel on järgitud kehtestatud protsessikorda, kusjuures Eesti Vabariigis ei ole seadusega sätestatud rehabiliteerimist isikule süüksarvatud tegudes, puudub alus okupatsiooniaegse kriminaalasja lõpetamiseks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Juhindudes AKKS §-dest 63 p.1, 65 lg.3, ja 779, samuti Eesti Vabariigi
7. veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-st 5 lg.2, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
8. Sõjaväeosa 02912 sõjatribunali
9. veebruari 1950.a. otsus ja Balti sõjaväeringkonna sõjatribunali
10. juuli 1960.a. määrus E. M. süüdimõistmises VNFSV KrK § 107 järgi jätta muutmata.
11. L. M. avaldus kohtuvea parandamiseks jätta rahuldamata. Riigikohtu otsus jõustub
12. märtsil 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Riigikohtunikud Jüri Ilvest Herbert Lindmäe Jüri Rätsep