III-1/3-40/94 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Lea KALM, Eerik KERGANDBERG, Herbert LINDMÄE, Jüri RÄTSEP ja Peeter VAHER vaatas Tartus, 10. mail 1994.a. avali

§ 40alusel kuritegude kogumi eest surmanuhtlus. Juri NIKOLSKI môisteti süüdi ja karistati Kr

K § 141 lg.2 p.1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega 6 (kuus) aastat ja 6 (kuus) kuud; KrK § 115 lg.2 p.2 järgi vabadusekaotusega 4 (neli) aastat ja KrK § 101 p.3, 7, 8 järgi vabadusekaotusega 15 (viisteist) aastat.

§ 40alusel kuritegude kogumi eest 15 aastat vabadusekaotust.

Kohtuotsuse järgi tunnistati Ruben MELKONJAN, Juri NIKOLSKI ja Anatoli FORTUNA süüdi selles, et nad

1. augustil 1991.a. öösel, eesmärgiga tappa Rasim VALIJEV, sôitsid J. NIKOLSKI sôiduautol BA3-2103, riiklik numbrimärk 55-29 EA R. VALIJEV'i elukohta Tallinnas Kullmani t. 8, kutsusid ta autosse ja viisid Harju Maakonnas Kaberneeme metsa. Teel seoti R. VALIJEV'il käed ja sunniti heitma sôiduauto pakiruumi, kus J. NIKOLSKI avas auto gaasiballooni ventiili. R. VALIJEVI palve peale lasta teda pakiruumist välja, nôudis R. MELKONJAN temalt mônitades 50.000 vôi 100.000 rubla. Kui sôiduauto peatati metsas, asusid R. MELKONJAN ja A. FORTUNA, J. NIKOLSKI juuresolekul R. VALIJEVIT tapmise eesmärgil autost vôetud juhtme ja bensiinivoolikuga pooma. Lämmatamisel murti R. VALIJEVIL kôri- ja keelealune luu. Sellal kaevas J. NIKOLSKI autost vôetud labidaga R. VALIJEVI matmiseks hauda. R. MELKONJAN, J. NIKOLSKI ja A. FORTUNA vôtsid maas lebavalt R. VALIJEVILT seljast spordidressi "Adidas" väärtusega 3500 rbl. ja importbotased väärtusega 2400 rbl.. Kui J. NIKOLSKI ja R. MELKONJAN hakkasid matmisel kannatanule mulda peale ajama, lôi A. FORTUNA teda veel 11 korda noaga, nendest 6 lööki rindu ja 5 lööki kôhu piirkonda. R. VALIJEVI surm oli tingitud paljudest torke-lôikehaavadest, millest kaks ulatusid südamesse. Tagasiteel Tallinna otsustasid R. MELKONJAN, J. NIKOLSKI ja A. FORTUNA tappa R. VALIJEVI tütarlapse Marina BULATOVA, kes elas Tallinnas Kullmani t.
2. Arvati, et M. BULATOVA vôis näha R. VALIJEVI ärasôitu koos kohtualustega ja vôib olla selle asjaolu tunnistajaks. M. BULATOVA kutsuti pettusega sôiduautosse ja viidi
3. augustil 1991.a. öösel Harjumaal Jägalale, kus ta kolmekesi vägistati. M. BULATOVALE teatati, et R. VALIJEV on tapetud ja ka tema tapetakse kohe. Samal ajal kaevas A. FORTUNA autost vôetud labidaga M. BULATOVA matmiseks hauda. Seda nähes palus M. BULATOVA pôlvili, et ta jäetaks ellu. A. FORTUNA lôi M. BULATOVALE labidaga pähe, R. MELKONJAN aga noaga külje piirkonda. M. BULATOVA püüdis pôgeneda, kuid kukkus kraavi. Kui R. MELKONJAN, J. NIKOLSKI ja A. FORTUNA teda piirasid, tahtis M. BULATOVA ennast ise tappa, hoides pead kraavivees. Kui kannatanu tôstis pea, lôi A. FORTUNA teda seitsmel korral noaga rindkere piirkonda. Kuna R. MELKONJAN, J. NIKOLSKI ja Anatoli FORTUNA otsustasid omastada M. BULATOVA korterist tema vara, vôttis A. FORTUNA kannatanu taskust korterivôtmed. M. BULATOVA maeti liiva alla ja talle tôsteti peale rasked asfalditükid. M. BULATOVA surm saabus pärast matmist mehhaanilise lämbumise tagajärjel. Jôudnud hommikul Tallinna sisenesid R. MELKONJAN, J. NIKOLSKI ja A. FORTUNA eelneval kokku-leppel M. BULATOVA'lt vôetud vôtmega tema korterisse, kust varastasid nahkjope, sviitri, kleidi ja muid esemeid väärtusega 960 rbl..
4. augustil 1991.a. öösel tungisid J. NIKOLSKI ja A. FORTUNA eelneval kokkuleppel ukseluku lôhkumise teel Eduard NEEME korterisse Tallinnas Kullmani t. 12 - 32, kust varastati kodust vara 145808 rbl. väärtuses, samuti E. NEEME ja Lidia NEEME välispass ja kutse Soome. Samal ööl tungisid J. NIKOLSKI ja A. FORTUNA eelneval kokkuleppel ukseluku lôhkumise teel Heiki KADAKA korterisse Tallinnas Kullmani 13 - 31, kust varastati kodust vara 8841 rbl. väärtuses, samuti korteriorder, abielutunnistus, sôjaväepilet ja diplom. Eesti Vabariigi Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi
5. mai 1993.a. määrusega muudeti osaliselt Tallinna Linnakohtu
6. märtsi 1993.a. otsus. M. BULATOVA vara hôivamine, mis oli kvalifitseeritud KrK § 141 lg. 2 p. 1, 2, 3 järgi, kvalifitseeriti ümber KrK § 139 lg. 2 p. 1, 2, 3 järgi ning A. FORTUNAT, R. MELKONJANI ja J. NIKOLSKIT karistati selle eest vabadusekaotusega kolm aastat. J. NIKOLSKI süüdistuses KrK § 115 lg. 2 p. 2 järgi kriminaalmenetlus lôpetati.

§ 40lg.

1 alusel kuritegude kogumi eest A. FORTUNALE 8 (kaheksa) aastat vabadusekaotust, J. NIKOLSKILE 15 (viisteist) aastat vabadusekaotust ja R. MELKONJANILE surmanuhtlus. Avalduses kohtuvea parandamiseks väidab süüdimôistetu R. MELKONJAN, et teda on süüdi môistetud alusetult. Kohtuotsus ei pôhine faktidel, vaid isiklikel veendumustel. Süüdimôistetu J. NIKOLSKI väidab avalduses kohtuvea parandamiseks, et kohtu poolt tema süüdi môistmine tahtlikus tapmises raskendavail asjaoludel on ebaôige seoses kohtu järelduste mittevastavusele faktilistele asjaoludele. Samuti ei vasta môistetud karistus tema poolt toimepandud kuriteo raskusele. Kohtukolleegium tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdimôistetu R. MELKONJANI kaitsja seletuse, kes taotles kohtulahendite tühistamist, R. MELKONJANI ôigeks môistmist kôikides inkrimineeritud kuritegudes vôi süüdimôistmisel surmanuhtluse ära muutmist; prokuröri ja kannatanute arvamused, kes taotlesid kohtulahendite muutmata jätmist, t u v a s t a s: Tallinna Linnakohus on välja selgitanud R. VALIJEVI ja M. BULATOVA tapmise motiivi, eesmärgi ja viisi ning kohtuotsuses on osutatud konkreetsetele tôenditele, mis tingisid kohtu sellekohased järeldused. Kooskôlas KrPK §-dega 49 lg.3; 206 lg.1 ja 274 p.2, pôhineb kohtuotsus tôenditel, mis on vahenditult kohtuistungil uuritud. Kohus on analüüsinud tôendeid iga süüdistuse ja iga kohtualuse kohta, hinnates neid kogumis kriminaalasja kôigi materjalidega ning tulnud ôigele ning pôhistatud järeldusele, et A. FORTUNA, R. MELKONJAN ja J. NIKOLSKI tegutsesid üheskoos, ühise tahtlusega R. VALIJEVI ja M. BULATOVA tahtliku tapmise eesmärgil raskendavail asjaoludel. Tallinna Linnakohus on R. MELKONJANI ja J. NIKOLSKI süüdimôistmisel KrK § 101 p.3,7,8 järgi ôigesti kohaldanud kriminaalseaduse sätteid ja kriminaalasja menetlemisel ei ole tuvastatud kriminaalprotsessi seaduse rikkumisi, mis vastavalt AKKS §-le 39 lg.3 ja 4 oleksid aluseks kohtuotsuse tühistamiseks. Kohtukolleegium nôustub linnakohtu otsuses ja Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi määruses sisalduvate järeldustega R. MELKONJANI ja J. NIKOLSKI süü tôendatuse kohta R. VALIJEVI ja M. BULATOVA tahtlikes tapmistes raskendavail asjaoludel. R. MELKONJANI süüdimôistmisel KrK §-de 115 lg.2 p.2, 141 lg.2 p.1, 2, 3 ja 139 lg.2 p.1, 2, 3 järgi on Tallinna Linnakohtu otsuses ja Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi määruses kirjeldatud asjaolud, mis on kohtu poolt kindlaks tehtud, samuti tôendid, mille alusel kohus jôudis järeldusele, et need faktilised asjaolud leidsid kinnitust. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab neid järeldusi pôhjendatuks ja leiab, et R. MELKONJANI süü nimetatud kuritegude toimepanemisel on usaldusväärselt tôendatud. Samal ajal leiab kohtukolleegium, et muutmisele kuuluvad karistused, mis on R. MELKONJANILE ja J. NIKOLSKILE môistetud tahtliku tapmise eest raskendavail asjaoludel ja sellega seoses ka lôplikud karistused. Tahtliku tapmise asjades, milles on vastutusele vôetud mitu isikut, peab kohus välja selgitama iga kohtualuse kuriteost osavôtu astme ja laadi. Hinnates tôendeid kogumis on linnakohus ja Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegium ôigesti tuvastanud R. MELKONJANI ja J. NIKOLSKI süü toimepandud tahtlikes tapmistes. Kuid kriminaalasja arutamisel ei ole kôrvaldatud kôiki vastuolusid süüdimôistetute ütlustes. Pole välistatud süüdimôistetute vastastikune rôôn tapmistes osalemise üksikasjade suhtes. Selles osas ei ole vôimalik ka täiendavate tôendite kogumine, mistôttu kuriteo toimepannud isikute süü raskusastme vôrdlev hindamine on raskendatud. Kahtluste olemasolul, mis vastavalt kriminaalseaduse üldpôhimôtetele kuuluvad tôlgendamisele kohtualuse, antud juhul R. MELKONJANI kasuks, ei ole pôhjendatud temale erakorralise karistuse - surmanuhtluse môistmine ja R. MELKONJANI tuleb karistada vabadusekaotusliku karistusega inkrimineeritud kuriteo eest ettenähtud sanktsiooni piires. Kergendada tuleb ka J. NIKOLSKILE môistetud karistust, sest Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegium vähendades oluliselt J.NIKOLSKI süüdistuse mahtu, on jätnud muutmata linnakohtu poolt môistetud karistuse, esitamata sellise lahenduse motiive. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p.3; 64 p.4; 65 lg.3; 779, kohtukolleegium otsustas: 1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 04. märtsi 1993.a. otsus ja Eesti Vabariigi Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 24. mai 1993.a. määrus Anatoli FORTUNA, Ruben MELKONJANI ja Juri NIKOLSKI süüdistusasjas R. MELKONJANILE ja J. NIKOLSKILE KrK § 101 p-de 3, 7, 8 järgi môistetud karistuse ja lôpliku karistuse osas. 2. Môista Ruben MELKONJANILE KrK § 101 p.3, 7, 8 järgi karistuseks 15 (viisteist) aastat vabadusekaotust ja KrK § 40 lg.1 alusel lugeda lôplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest 15 (viisteist) aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. 3. Môista Juri NIKOLSKILE KrK § 101 p.3, 7, 8 järgi karistuseks 14 (neliteist) aastat ja 6 (kuus) kuud vabadusekaotust ning KrK § 40 lg.1 alusel lugeda lôplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest 14 (neliteist) aastat ja 6 (kuus) kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. 4. Muus osas jätta kohtulahendid muutmata. 5. R. MELKONJANI ja J. NIKOLSKI avaldused rahuldada osaliselt. Kohtuotsus jôustub 10. mail 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Riigikohtunikud: Lea Kalm Eerik Kergandberg Herbert Lindmäe Jüri Rätsep Peeter Vaher