← Eesti

III-1/3-54/94

III-1/3-54 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Eerik KERGANDBERG, Herbert LINDMÄE ja Peeter VAHER vaatas Tartus,

  1. juunil 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja Mihhail BORODITSi süüdistuses KrK § 2102 lg.2 p.4 järgi. Süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaadi Tõnu LIIVIKu avalduse alusel kohtuvea parandamiseks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. märtsi 1994.a. otsuses. Kohtuistungist võttis osa protsessiosalisena riigiprokuröri asetäitja Jaan NAABER. Tallinna Linnakohtu
  3. nobembri 1993.a. otsusega mõisteti Mihhail BORODITS süüdi ja karistati KrK § 2102 lg.2 p.4 järgi vabadusekaotusega kaheksa kuud poolkinnises vanglas. Kohtuotsuse järgi tunnistati M. BORODITS süüdi selles, et ta omandas ebaseaduslikult 1992.a. jaanuarikuus Tallinnas tundmatult isikult edasimüümise eesmärgil 4.064,2 grammi hasisit. Osa narkootilisest ainest võeti M. BORODITSilt ära tema kinnipidamisel
  4. jaanuaril 1992.a, kui ta püüdis seda toimetad üle Eesti Vabriigi riigipiiri Soome Vabariiki. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  5. jaanuari 1994.a. otsusega tühitati Tallina Linnakohtu
  6. novembri 1993.a. otsus M. BORODITSile mõistetud karistuse osas ja talle mõisteti karistuseks KrK § 2102 lg.2 p.4 järgi vabadusekaotus kolm aastat ja kolm kuud tingimuslikult katseajaga üks aasta ja kuus kuud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  7. märtsi 1994.a. otsusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  8. jaanuari 1994.a. otsus M. BORODITSi süüdistuses KrK § 2102 lg.2 p.4 järgi ning kriminaalasi saadeti uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukooseisus. Süüdimõistetu M. BORODITSi kaitsja vandeadvokaat T. LIIVIK taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  9. märtsi 1994.a. otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks läbivaatamiseks. Avalduses nenditakse, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuistung toimus vaatamata kaitsja poolt istungi edasilükkamiseks esitatud taotlusele ajal, mil tal ei olnud võimalik sellel osaleda. Taotlus jäeti lahendamata. Kriminaalkolleegiumi kuulus selle esimees Jüri JLVEST, kelle osavõtul vaatas Eesti Vabariigi Ülemkohtu presiidium
  10. märtsil 1993.a läbi sama kriminaalasja. Seoses sellega oli Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtukoosseis ebaseaduslik. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning ära kuulanud prokurör J. NAABRI arvamuse, milles ta ei toetanud avaldust kohtuvea parandamiseks, tuvastas: Vastavalt AKKS §-le 777 lg.1 võib süüdimõistetu kaitsja esitada Riigikohtule avalduse kohtuvea parandamiseks üksnes jõustunud kohtuotsuses, millega on kriminaalasi lahendatud sisuliselt ja mills on vastatud KrPK §-s 263 sätestatud küsimustele. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  11. märtsi 1994.a. otsusele taolisi küsimusi ei ole lahendatud ja see on tehtud ainuüksi kriminaalasja sisulise lahendamise korraldamiseks. Kriminaalasja läbivaatamine kohtuvea parandamiseks toimub AKKS § 779 järgi AKKS §-des 49-66 sätestatud korras, kusjuures Riigikohtu kriminaalkolleegium võib kassatsioonimenetluses tühistada või jätta muutmata üksnes esimese ja teise astme kohtulahendi. Seega ei ole Riigikohtu kriminaalkolleegiumil vastavalt AKKS §-le 63 õigust tühistada kriminaalkolleegiumi teise koosseisu poolt tehtud otsust. Seetõttu puudub süüdimõistetu Mihhail BORODITSi kaitsja vandeadvokaat Tõnu LIIVIKu avalduse sisuliseks läbivaatamiseks seaduslik alus. Juhindudes AKKS §-dest 63 p.1, 777 lg.1, ja 65 lg.3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Jätta süüdimõistetu Mihhail BORODITSi kaitsja vandeadvokaat Tõnu LIIVIKu avaldus kohtuvea parandamiseks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  12. märtsi 1994.a. otsuses sisuliselt läbi vaatamata ja avaldus rahuldamata. Riigikohtunikud Eerik Kergandberg Herbert Lindmäe Peeter Vaher

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.