III-1/3-63/94

III-1/3-63/94 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri ILVEST, Eerik KERGANDBER ja Herbert LINDMÄE vaatas Tartus,

1. augustil 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja P. T. ja E. P. süüdistuses ENSV KrK § 195 lg.2 järgi P. T. avalduse alusel kohtuvea parandamiseks Paide rajooni Rahvakohtu
2. juuni 1970.a. otsuses. Kohtuistungist võttis osa protsessiosalisena Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS. Paide rajooni Rahvakohtu
3. juuni 1970.a. otsusega mõisteti P. T. süüdi ja karistati ENSV KrK § 195 lg.2 järgi vabadusekaotusega 6 kuud tugevdatud reziimiga kasvatusliku töö koloonias. Karistuse kandmise alguse ajaks loeti
4. juuni 1970.a. Kohtuotsuse järgi tunnistati alaealine P. T. ( sünd. xx. xxxxxxxxx xxxx.a. ) süüdi selles, et tema koos E. P. võttis
5. aprillil 1970.a. X linnas kolm tänava dekoratiivlippu, värvis neist ühe musta tussiga ning valmistas sini-must-valge lipu, mille heiskas
6. aprilli 1970.a. öösel X Keskkooli katlamaja korstna otsa. Lipp lehvis korstnal
7. aprilli 1970.a. hommikuni. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi ja karistati E. P. vabadusekaotusega üks aasta üldreziimiga paranduslike tööde koloonias. Karistuse kandmise alguse ajaks loeti
8. juuni 1970.a. Tallinna Linna Keskrajooni Rahvakohtu
9. märtsi 1970.a. määrusega vabastati E. P. tingimisi enne tähtaega vabadusekaotusliku karistuse kandmisest. Süüdimõistetu P. T. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks kriminaalasja läbivaatamist ja enda rehabiliteerimist talle ENSV KrK § 195 lg.2 järgi süüksarvatud tegudes. E. P. ei ole Riigikohtule avaldust kohtuvea parandamiseks esitanud. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. PÜSSi arvamuse, milles ta toetas avaldust kohtuvea parandamiseks, tuvastas: Süüdimõistetute P. T. ja E. P. süüksarvatud tegudes, mis seisnesid sini-must-valge lipu valmistamises ja selle heiskamises Türi Keskkooli katlamaja korstna otsa, puudub kuritahtliku huligaansuse kuriteokoosseis: P. TARSi ja E. PÕLLU tahtluse sisu, tegevuse motiivid ja eesmärgid ei ole ühitatavad huligaansuse koosseisu tunnustega. Huligaansusele iseloomulik ilmne lugupidamatuse väljendus ühiskonna suhtes oli subjektiivselt küljelt lugupidamatuse avalduseks üksnes nõukogude okupatsioonivõimu vastu. Need teod andsid tunnistust rahvusliku vaimu püsimisest ja vabaduspüüdest ning õhutasid seda rahva hulgas. Kriminaalasja eeluurimisel antud ütlustest nähtub, et Eesti rahvuslipp paistis 30 m kõrguse korstna otsast kaugele. Möödujad seisatusid lipu vaatamiseks ning tänavatel peatunud autodest väljus inimesi, et imetleda sini-must-valget lippu. P. T. ja E. P. süüdimõistmisel aluseks olnud teod olid võitluseks Eesti Vabariigi iseseisvuse eest. Juhindudes AKKS §-dest 63 p.3; 64 p.1; 65 lg.3,ja 779, KrPK §-st 5 lg.1 p.2, samuti Eesti Vabariigi
10. veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-st 5 lg.1, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
11. Tühistada Paide rajooni Rahvakohtu
12. juuni 1970.a. otsus P. T. ja E. P. süüdistuses ENSV KrK § 195 lg.2 järgi ning lõpetada kriminaalmenetlus kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Rehabiliteerida P. T. ja E. P. neile ENSV KrK § 195 lg.2 järgi süüksarvatud tegudes ühes sellest tulenevate õiguslike tagajägedega.
13. Süüdimõistetu P. T. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Riigikohtu otsus jõustub
14. augustil 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Riigikohtunikud Jüri Ilvest Eerik Kergandberg Herbert Lindmäe