III-1/3-67/94

III-1/3-67/94 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri ILVEST, Lea KALM, Eerik KERGANDBERG, Herbert LINDMÄE, Jüri RÄTSEP ja Peeter VAHER vaatas Tartus

1. oktoobril 1994.a. avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja V.K. süüdistuses KrK § 88 lg.4 p.2 ja A.R. süüdistuses KrK § 88 lg.2 p.1 järgi süüdimõistetu V.K avalduse alusel. Protsessiosalisena võttis kohtuistngist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS. Kriminaalasja materjalidest nähtub: Kohtla- Järve Linnakohtu
2. märtsi 1992.a. otsusega mõisteti V.K. süüdi KrK § 88 lg.4 p.2 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega 5-ks aastaks erireziimiga parandusliku töö koloonias ühes kogu vara konfiskeerimisega ja allutamisega alkoholismivastasele sundravile. Kohtla- Järve Linnakohtu
3. juuli 1992.a. otsusega mõisteti V.K. süüdi KrK § 139 lg.2 p.1,2 ja 3 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega 2-ks aastaks, kusjuures § 40 lg.3 alusel kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks mõisteti 5 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega. Oma avalduses kohtuvea parandamiseks leiab V.K., et seoses tema tunnistamisega 1982 aastal eriti ohtlikuks retsidivistiks karistati teda 1992.a. liiga rangelt ja kuna käesoleval ajal eriti ohtliku retsidivisti instituut on tunnistatud kehtivuse kaotanuks, palub Kohtla-Järve Linnakohtu 24.03.1992.a. otsus muuta karistuse osas. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. Püssi arvamuse, milles ta taotleb Kohtla-Järve Linnakohtu otsuse muutmata jätmist leidis: "Eesti NSV Kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni - Kriminaalkoodeksi kehtestamisel on seadusandja loobunud eriti ohtliku retsidivisti instituudist ning ENSV KrK § 42 on tunnistatud kehtivuse kaotanuks. 07.05.1992.a. seaduse ""Eesti NSV Kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta" analüüs näitab, et see säte ei ole rehabiliteeriva iseloomuga. Nii ei tule ülalnimetatud seaduse § 6 kohaselt ümber kvalifitseerida mitte kõigi isikute süüdistus, keda on varem tunnistatud eriti ohtlikuks retsidivistiks, vaid üksnes nende süüdistus, kes kandsid karistust seaduse kehtestamise ajal. Samuti sätestab nimetatud paragrahv, et ümberkvalifitseerimisele ei kuulu kõik eriti ohtlikuks retsidivistiks tunnistatud isiku suhtes tehtud kohtuotsused, vaid ainult viimane süüdistus, kus kvalifitseeriva asjaoluna on arvesse võetud konkreetse isiku varasemat eriti ohtlikuks retsidivistiks tunnistamist. Seadusandja tahte kohaselt tuleb selle viimase süüdistuse kvalifikatsioonis loobuda eriti ohtliku retsidivisti tunnusest ning viia karistused vastavusse Kriminaalkoodeksi sanktsioonidega. V.K. poolt koos A.R. toimepandud vargus, mille eest Kohtla -Järve Linnakohus karistas V.K. 24.03.1992.a. otsusega § 88 lg.4 p.2 järgi vabadusekaotusega 5-ks aastaks , tulnuks eriti ohtliku retsidivisti institutsiooni arvestamata kvalifitseerida tollal kehtinud ENSV KrK § 88 lg.2 p.1 ja 2 järgi, mille sanktsioon nägi ette vabadusekaotuse kuni 6 aastani. Käesoleval ajal on see vargus kvalifitseeritav KrK § 139 lg.2 p.1 ja 2 järgi, mille sanktsioon näeb ette vabaduskaotuse kuni 6 aastani. Seega mahub mõistetud karistus Kriminaalkoodeksi sanktsiooni raamidesse ning vastavalt seaduse ""Eesti NSV Kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni - Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta" § 4 mõttele ei ole alust talle mõistetud karistust vähendada. V.K. suhtes tehtud viimase Kohtla- Järve Linnakohtu 21.07.1992.a. otsusega on ta süüdi mõistetud KrK § 139 lg.2 p.1,2 ja 3 järgi - seega ei ole selles otsuses arvesse võetud V.K. varasemat eriti ohtlikuks retsidivistiks tunnistamist vaid tema poolt korduvalt kuritegude toimepanemist. Juhindudes AKKS § -dest 63 p.1 ja 65 lg.3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
4. Kohtla-Järve Linnakohtu
5. märtsi 1992.a. otsus jätta muutmata.
6. V.K. avaldus kohtuvea parandamiseks jätta rahuldamata. Riigikohtu otsus jõustub
7. oktoobril 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Riigikohtunikud Jüri Ilvest Lea Kalm Eerik Kergandberg Herbert Lindmäe Jüri Rätsep Peeter Vaher