III - 1/3 - 71 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas Tartus,
- septembril 1994.aastal avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja Kalju Karu süüdistuses KrK §-de 195 lg.3, 197 lg.1, 204 lg.1 ja 207 lg.1 järgi süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Boris Levini avalduse alusel kohtuvea parendamiseks Tallinna Kalinini rajooni Rahvakohtu 18.04.1991.a. otsuses ja ENSV Ülemkohtu kriminaalkolleegiumi 27.05.1991.a. määruses. Protsessiosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Avalduses kohtuvea parandamiseks taotleb kaitsja Kalju Karule KrK § 195 lg.3 järgi kvalifitseeritud teo ümberkvalifitseerimist KrK § 195 lg.2 järgi ja karistuse vähendamist. Muus osas kohtulahendeid ei vaidlustata. K.Karu oli Tallinna Kalinini rajooni Rahvakohtu 18.04.1991.a. otsusega KrK § 195 lg.3 järgi süüdi tunnistatud selle eest, et ta
- detsembri 1990.aasta õhtul kella 22 paiku Tallinnas, Sõmera tn. 5 - 2 paiknevas korteris kolme isiku juuresolekul tulistas püstolist "Parabellum" huligaansel ajendil kaks lasku, kusjuures üks kuul läbistas seina ja tungis naaberkorterisse. ENSV Ülemkohtu kriminaalkolleegiumi 27.05.1991.a. määrusega jäeti kassatsioonikaebus rahuldamata põhjendusega, et huligaansusele iseloomuliku ilmse lugupidamatusega ühiskonna vastu ongi tegemist siis, kui õhtusel ajal mitmekorterilises elamus teiste isikute juuresolekul tulistada püstolist läbi korteri seina. Avalduses kohtuvea parandamiseks väidab K.Karu kaitsja, et seaduse teksti kohaselt saab huligaansus olla kvalifitseeritav KrK § 195 lg.3 järgi vaid siis, kui tahetakse tekitada kehavigastust või kui sellega ähvardatakse. Kõnealusel juhul aga ei saavat rääkida ei kehavigastuse tekitamise tahtlusest ega ka mitte sellega ähvardamisest. K.Karu soovinud vaid demonstreerida tulirelva töökorras olekut. Seega tulevatki tema tegu kvalifitseerida KrK § 195 lg.2 järgi. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri arvamuse, milles ei toetata avalduses esitatud taotlust ja palutakse jätta vaidlustatud kohtulahendid muutmata, leidis: KrK § 195 konstruktsiooni loogika ja selle paragrahvi kolmanda lõike teksti kohaselt seisneb selles lõikes käsitletava huligaansuse kvalifitseeritus eeskätt ja põhiliselt selles, et huligaansuse toimepanemisel kas kasutatakse või püütakse kasutada kas tulirelva, külmrelva või kehavigastuse tekitamiseks külmrelvana kasutatavat või selleks spetsiaalselt kohandatud eset. Põhitunnuseks huligaansuse kvalifitseerimisel KrK § 195 lg.3 järgi on seega relva kasutamine huligaansuse toimepanemisel, mitte aga soov tekitada kehavigastust, nagu väidab kaitsja. Lähtudes ülaltoodust ja tuginedes KrK §-le 195 lg.3 ning AKKS §-dele 63 p.1, 65 lg.3 ja 77-9, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: 1.Jätta Tallinna Kalinini rajooni Rahvakohtu 18.04.1991.a. otsus ja ENSV Ülemkohtu kriminaalkolleegiumi 27.05.1991.a. määrus muutmata. 2.Süüdimõistetu Kalju Karu kaitsja vandeadvokaat Boris Levini avaldus kohtuvea parandamiseks jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
- septembril 1994.aastal ja edasikaebamisele ei kuulu. Riigikohtunikud Eerik Kergandberg Jüri Rätsep Peeter Vaher