III-1/3-72/94 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Lea KALM, Herbert LINDMÄE ja Peeter VAHER vaatas Tartus, 27. septembril 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi kri
§-de 17 ja 581 a,
§ 17ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4.
juuni 1947.a. seadluse " Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 2 ning NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi
- juuni 1947.a. seadluse " Kriminaavastutuse kohta riigi ja ühiskonnavara riisumise eest" § 4 järgi süüdimõistetu K.K. avalduse alusel kohtuvea parandamiseks sõjaväeosa 10727 sõjatribunali
- oktoobri 1951.a. otsuses, NSV Liidu Ülemkohtu sõjakolleegiumi
- detsembri 1951.a. määruses ja NSV Liidu Ülemkohtu pleenumi
- detsembri 1956.a. määruses. Kohtuistungist võttis osa protsessiosalisena Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS. Sõjaväeosa 10727 sõjatribunali
- oktoobri 1951.a otsusega mõisteti K.K. süüdi ja karistati
§-de 17 ja 581a järgi, samuti
§ 17ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4.
juuni 1947.a. seadluse " Kriminaalvastutuse kohta riigi - ja ühiskonnavara riisumise eest " § 2 ning NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi
- juuni 1947.a. seadluse " Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest " § 4 järgi karistuste liitmisel kuritegude kogumi eest lõpliku karistusena vabadusekaotusega 25 aastat paranduslike tööde laagris ühes poliitiliste õiguste kaotusega 5 aastaks ja vara konfiskeerimisega. Karistuse kandmise alguse ajaks loeti sõjaväeosa 99378 sõjatribunali
- juuli 1952.a määruse järgi
- juuli 1951.a. Kohtuotsuse järgi tunnistati K.K. süüdi selles, et ta hoidus 1944.a. kõrvale mobilisatsioonist Nõukogude Armeesse ning varjas ennast nõukogude võimu eest 1944.a. septembrikuust kuni 1946.aastani. 1948.a. lõpul astus K.K. ühendusse bandiitidega, varjas bandiite ja varustas neid toiduainetega. 1949.a. novembrikuus andis K.K. bandiitidele oma hobuse kasutamiseks kaupluse riisumisel ja osales 1949.a detsembrikuus Xxxxxxxx Xxxxxxx vallas Xxxxxxx kooperatiivkaupluse riisumises. Eeluurimisel ja kohtus K.K ennast talle süüksarvatud tegudes süüdi ei tunnistanud. NSV Liidu Ülemkohtu sõjakolleegiumi
- detsembri 1951.a määrusega jäeti sõjaväeosa 10727 sõjatribunali
- oktoobri 1951.a otsus muutmata. NSV Liidu Ülemkohtu pleenumi
- detsembri 1956.a. määrusega muudeti sõjaväeosa 10727 sõjatribunali
- oktoobri 1951.a otsust ja NSV Liidu Ülemkohtu sõjakolleegiumi
- detsembri 1951.a määrust ning vähendati K.K-le
§ 17ja 581 a ning NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4.
juuni 1947.a. seadluse " Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 4 järgi mõistetud karistust ja teda loeti karistatuks kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 10 aastat paranduslike tööde laagris ühes poliitliliste õiguste kaotusega 3 aastaks ja kogu vara konfiskeerimisega. NSV Liidu Ülemkohtu pleenum nentis, et 1949.a. detsembrikuus Xxxxxxxx Xxxxxxx valla Xxxxxxx kooperatiivkaupluse riisumisel K.K. bandiitide gruppi ei kuulunud ja tema abi bandiitidele seisnes üksnes selles, et ta valvas hobuseid, keda kasutati riisutu äraviimisel. Süüdimõistetu K.K. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks rehabiliteerimist talle
§ 17ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4.
juuni 1947.a seadluse " Kriminaalvastutuse kohta riigi - ja ühiskonnavara riisumise eest " § 2 järgi ning NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse " Kriminaalvastutuse kohta riigi - ja ühiskonnavara riisumise eest " § 4 järgi süüksarvatud tegudes. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. PÜSSI arvamuse, milles ta toetas avaldust kohtuvea parandamiseks, tuvastas: K.K.
§-de 17 ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi
- juuni 1947.a seadluse " Kriminaalvastutuse kohta riigi - ja ühiskonnavara riisumise eest " § 2 ning NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi
- juuni 1947.a seadluse " Kriminaalvastutse kohta riigi - ja ühiskonnavara riisumise eest " § 4 järgi süüksarvatud teod seondusid võitlusega Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu. Kaupluste riisumised, milleks K.K. 1949.a. novembrikuus andis kasutada oma hobusega ja milles ta 1949.a. detsembrikuus ise osales oma hobusega, panid metsavennad toime nõukogude okupatsioni ja terrorireziimi tingimustes hädaseisundis, hankimaks elamiseks vajalikke toiduaineid ja muid vahendeid. Tsiviilelanike elu või tervist seejuures ei ohustatud. Eesti Vabariigi
- veebruari 1992.a. seaduse " Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteeriumise kohta " § 2 lg.1 p.1 alusel on K.K-le
§-de 17 ja 581 a järgi süüksarvatud teod loetud rehabiliteerituks. Juhindudes AKKS §-dest 63 p.3, 65 lg.3, ja 779 , KrPK §-st 5 lg.1 p.2, samuti Eesti Vabariigi
- veebruari 1992.a seaduse " Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta " §-st 5 lg.1, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
- Tühistada sõjaväeosa 10727 sõjatribunali
- oktoobri 1951.a. otsus, NSV Liidu Ülemkohtu sõjakolleegiumi
- detsembri 1951.a määrus ja NSV Liidu Ülemkohtu pleenumi
- detsembri 1956.a määrus K.K. süüdistuses
§ 17ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4.
juuni 1947.a. seadluse " Kriminaalvastutuse kohta riigi - ja ühiskonnavara riisumise eest " § 2 ning NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse " Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest " § 4 järgi ning lõpetada kriminaalmenetlus kuriteokooseisu puudumise tõttu. Rehabiliteerida K.K.
§ 17ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4.
juuni 1947.a. seadluse " Kriminaalvastutuse kohta riigi - ja ühiskonnavara riisumise eest " § 2 ning NSVL Ülemnõukokgu Presiidiumi
- juuni 1947.a. seadluse " Kriminaalvastutuse kohta riigi - ja ühiskonnavara riisumise eest " § 4 järgi süüksarvatud tegudes ühes sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega.
- Süüdimõistetu K.K. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Riigtikohtu otsus jõustub
- septembril 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Riigikohtunikud Lea Kalm Herbert Lindmäe Peeter Vaher