III-1/3-76/94

III-1/3-76/94 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri ILVEST, Herbert LINDMÄE ja Jüri RÄTSEP vaatas Tartus,

1. oktoobril 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi süüdimõistetu K.K. avalduse kohtuvea parandamiseks NKVD vägede Kemerovo oblasti sõjatribunali
2. veebruari 1944.a. otsuses tema süüdimõistmise kohta NSVL Ülemnõukogu Presiidumi
3. detsembri 1941.a. seadluse "Töövõimelise elanikkonna mobiliseerimise kohta tootmis- ja ehitustööle sõjaajal" § 2 järgi. Kohtuistungist võttis osa protsessiosalisena Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS. NKVD vägede Kemerovo oblasi sõjatribunali
4. veebruari 1944.a. otsusega mõisteti K.K. süüdi ja teda karistati NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi
5. detsembri 1941.a. seadluse "Töövõimelise elanikkonna mobiliseerimise kohta tootmis- ja ehitustööle sõjaajal" § 2 järgi vabadusekaotusega 6 aastat. Karistuse kandmise alguse ajaks loeti
6. veebruar 1944.a. K.K. vabanes kinnipidamiskohast NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi
7. juuli 1945.a. amnestiaseadluse alusel
8. septembril 1945.a. Süüdimõistetu K.K. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks rehabiliteerimist talle süüksarvatud teos. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. PÜSSI arvamuse, milles ta toetas avaldust kohtuvea parandamiseks, tuvastas: NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi
9. detsembri 1941.a. seadluse "Töövõimelise elanikkonna mobiliseerimise kohta tootmis- ja ehitustööle sõjaajal" §-s 2 nähti ette kriminaalvastutuse tööliste või teenistujate, sealhulgas evakueeritute, omavolilise lahkumise eest sõjatööstusest või sõjatööstust teenindavast ettevõttest. Neid isikuid käsitleti mobiliseeritutena ja nad kinnistati ettevõtete juurde. Omavolilist lahkumist loeti seadluses deserteerumiseks. Rahvusvahelise õiguse põhimõtetest lähtudes ei olnud NSV Liidul õigust mobiliseerida okupeeritud Eesti Vabriigi kodanikke ja sundida neid töötama kinnistatult sõjatööstusettevõtete juurde. Sunnitöölt deserteerumine vastas Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu peetud võitluse eemärkidele. Juhindudes AKKS §-dest 63 p.3; 65 lg.3, ja 779, KrPK §-st 5 lg.1 p.2, ning Eesti Vabariigi
10. veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-st 5 lg.1, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
11. Tühistada NKVD vägede Kemerovo oblasti sõjatribunali
12. veebruari 1944.a. otsus K.K. süüdimõistmises NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi
13. detsembri 1941.a. seadluse "Töövõimelise elanikkonna mobiliseerimise kohta tootmis -ja ehitustööle sõjaajal" § 2 järgi ja lõpetada kriminaalmenetlus kuriteokoosseisu puudumise tõttu.
14. Rehabiliteerida K.K. talle NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi
15. detsembri 1941.a. seadluse "Töövõimelise elanikkonna mobiliseerimise kohta tootmis- ja ehitustööle sõjaajal" § 2 järgi süüksarvatud teos ühes sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega.
16. K.K. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Riigikohtu otsus jõustub
17. oktoobril 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Riigikohtunikud Jüri Ilvest Herbert Lindmäe Jüri Rätsep