III-1/3-88/94

III-1/3-88/94 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri ILVEST, Herbert LINDMÄE ja Jüri RÄTSEP vaatas Tartus,

1. novembril 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja J.V. süüdistuses VNFSV KrK §-de 581 a ja 137, samuti NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi
2. juuni 1947.a. seadluse "Kodanike isikliku omandi kaitse tugevdamise kohta" § 2 lg.2 järgi süüdimõistetu J.V. avalduse alusel kohtuvea parandamiseks Balti sõjaväeringkonna sõjatribunali
3. juuli 1956.a. otsuses. Kohtuistungist võttis osa protsessiosalisena Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS. Balti sõjaväeringkonna sõjatribunali
4. juuli 1956.a. otsusega mõisteti J.V. süüdi ja teda karistati VNFSV KrK § 581 a järgi vabadusekaotusega 10 aastat; KrK § 137 järgi vabadusekaotusega 8 aastat; NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi
5. juuni 1947.a. seadluse "Kodanike isikliku omandi kaitse tugevdamise kohta" § 2 lg.2 järgi vabadusekaotusega 10 aastat. Lõpliku karistusena kuritegude kogumi eest mõisteti talle 10 aastat vabadusekaotust paranduslikus töölaagris ühes õiguste kaotusega 3 aastaks. NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi
6. märtsi 1953.a. amnestiaseadluse alusel vähendati J.V-le NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi
7. juuni 1947.a. seadluse "Kodanike isikliku omandi kaitse tugevdamise kohta" § 2 lg.2 järgi mõistetud karistust 5 aasta võrra. Karistuse kandmise alguse ajaks loeti
8. jaanuar 1956.a. J.V. tunnistati süüdi selles, et tema varjas ennast alates 1941.a. juunikuust nõukogude võimu eest, kuulus ERNA pataljoni ja osales lahingutes hävituspataljoni ja Punaarmee vastu. 1941.a. oktoobrikuus andis J.V. politseis ülekuulamisel nõukogude aktivisti G.P. kohta teda süüstavaid ütlusi. 1944.a. septembrikuus, Saksa sõjaväeosade Eestist taandumise ajal tappis J.V. K.K. ja tema naise J.K. 1945.a. jaanuarikuust varjas J.V. ennast metsas ja liitus major H relvastatud bandega. 1949.a. aprillikuus röövis ta koos oma venna L.V-ga Xxxxxx valla partorgi F.V. korterist jahipüssi, revolvri "Nagan", ülikonna, raadioaparaadi, gaasilambi, kella jm. esemeid. J.V. vabanes kinnipidamiskohast
9. jaanuaril 1966.a. Süüdimõistetu J.V. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks rehabiliteerimist talle süüksarvatud tegudes. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokurör M. PÜSS´i arvamuse, milles ta toetas J.V. avaldust kohtuvea parandamiseks osaliselt, tuvastas: J.V. kommunismivastane võitlus 1941.a. suvel metsavennana ja "ERNA" salgas, samuti "ERNAII" pataljonis Punaarmee väljatõrjumisel Eestist ning enda varjamine nõukogude okupatsioonivõimude eest 1944.a. septembrikuust kuni
10. jaanuarini 1956.a. oli võitluseks Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu 1941.a. oktoobrikuus politseis toimetatud ülekuulamisel andis J.V. nõukogude aktivisti G.P. tegevuse kohta nõukogude okupatsiooni ajal teda süüstavaid ütlusi. Seejuures, täitis ta oma kohustust anda tunnistajana tõepäraseid ütlusi mis välistab kriminaalvastutuse. Vastavalt Eesti Vabariigi 19.veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-le 2 lg.1 p.1 on J. V-le VNFSV KrK § 581 a järgi süüksarvatud teod loetud rehabiliteerituks. J.V. teada oli Xxxxxx valla partorg F.V. 1949.a. märtsiküüditamises osalejana omastanud pärast V-te perekonna väljasaatmist jahipüssi ja muid esemeid. Seoses sellega läks J.V. koos oma venna L.V-ga F.V-i elukohta, kus lõhuti telefoniaparaat ning võeti ära jahipüss, revolver "Nagan", ülikond, raadioaparaat, gaasilamp ja muid esemeid, ohustamata seejuures majaelanike elu või tervist. F.V-i elukohast äravõetud esemeid vajati enda varjamisel metsas. Toimepandud tegu seondus võitlusega Eesti rahvale nõukogude okupatsioonireziimi poolt tehtud ülekohtu vastu. Sellest tulenevalt kuulub J.V. talle NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi
11. juuni 1947.a. seadluse "Kodanike isikliku omandi kaitse tugevdamise kohta" § 2 lg.2 järgi süüksarvatud teos vastavalt Eesti Vabariigi 19.veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-le 5 lg.1 rehabiliteerimisele. J.V. tappis 1994.a. septembrikuus, vahetult enne Xxxxxx valla hõivamist nõukogude vägede poolt Xxxx külas K.V. talu lähedal metsa ääres K.K. ja tema abikaasa J.K.. K.K. ja J.K. olid 1944.a. suvel asunud elama J.V. vanemate tallu. Tüli tõttu J.V. vanematega, keda K.K. ja J.K. süüdistasid oma asjade varguses, asusid nad elama K.V. juurde. Vaenust J.V perekonna vastu oli K.K. ähvardanud teatada politseile J.V-st ja tema vendadest, kes ennast varjasid mobilisatsiooni eest Saksa armeesse. K.K. oli meelestatud nõukogudevastaselt. J.V. ütluste kohaselt tappis ta K.K. sellepärast, et ta reetis nõukogude inimesi Saksa okupatsioonivõimudele. Kuna K.K. appihüüde ja laskude peale ruttas teokohale J.K., tappis J.V. ka tema. K.K. ja J.K. tapmine ja J.V. süü selles kuriteos on tuvastatud tema enda ning tema vendade A.V. ja L.V., samuti O.R., H.M. ja K.V. ütlustega. A.V. näitas eeluurimisel 1956.a. manukate juuresolekul kätte koha, kus J.V. oli tapnud K.K. ja J.K., samuti nende matmispaiga. Kaevamisel laipu ei leitud. Eesti Vabariigi kodanike K.K. ja J.K. tapmisel ei ole mingisugust seost Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu peetava võitlusega. Sellest tulenevalt ei kuulu J.V. talle VNFSV KrK § 137 järgi süüksarvatud tegudes rehabiliteerimisele. Juhindudes AKKS §-dest 63 p.3; 65 lg.3, ja 779 ; KrPK §-st 5 lg.1 p.2, ning Eesti Vabariigi
12. veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-st 5 lg.1, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
13. Tühistada Balti sõjaväeringkonna sõjatribunali
14. juuli 1956.a. otsus J.V. süüdimõistmise kohta NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi
15. juuni 1947.a. seadluse "Kodanike isikliku omandi kaitse tugevdamise kohta" § 2 lg.2 järgi ja lõpetada kriminaalmenetlus kuriteokoosseisu puudumise tõttu.
16. Rehabiliteerida J.V. talle NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi
17. juuni 1947.a. seadluse "Kodanike isikliku omandi kaitse tugevdamise kohta" § 2 lg.2 järgi süüksarvatud teos ühes sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega.
18. Balti sõjaväeringkonna sõjatribunali
19. juuli 1956.a. otsus J.V. süüdimõistmise kohta VNFSV KrK § 137 järgi jätta muutmata.
20. J.V. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada osaliselt.
21. Kohtuotsuse alusel väljastada J.V-le rehabiliteerimistunnistus tema rehabiliteerimise kohta talle Balti sõjaväeringkonna sõjatribunali
22. juuli 1956.a. otsusega VNFSV KrK § 581 a ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi
23. juuni 1947.a. seadluse "Kodanike isikliku omandi kaitse tugevdamise kohta" § 2 lg.2 järgi süüksarvatud tegudes. Riigikohtu otsus jõustub
24. novembril 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Riigikohtunikud Jüri Ilvest Herbert Lindmäe Jüri Rätsep