KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri ILVEST, Herbert LINDMÄE ja Jüri RÄTSEP vaatas Tartus, 8.novembril 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi süüdimõistetu N.G.

§ 586lg.1 järgi vabadusekaotusega 10 aastat paranduslikus töölaagris.

N.G. tunnistati süüdi selles, et tema, värvatuna välisriigi luure agendiks, ületas 8.juunil 1938.a. salaja Eesti Vabariigi - NSV Liidu riigipiiri, eesmärgiga koguda sõjalist, majanduslikku ja poliitilist laadi andmeid. NSVL Ülemkohtu sõjakolleegiumi 11.oktoobri 1939.a. määrusega kvalifitseeriti talle süüksarvatud tegu ümber VNFSV KrK § 84 järgi ja tema karistuseks loeti 3 aastat vabadusekaotust. Põhja-Balti Laevastiku sõjatribunali 2.augusti 1946.a. otsusega mõisteti N.G.

§ 581a järgi vabadusekaotusega 10 aastat.

Karistuse kandmise ajal mõisteti N.G. Põhja-Petseri raudteede sõjatribunali 28.juuli 1947.a. otsusega

§ 168lg.1 järgi vabadusekaotusega 2 aastat.

N.G. areteeriti 19.veebruaril 1945.a. ja vabanes kinnipidamiskohast 9.oktoobril 1955.a. Süüdimõistetu N.G. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks rehabiliteerimist talle süüksarvatud tegudes. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasjade materjalidega ning ära kuulanud N.G. seletuse ja prokurör M. PÜSS´i arvamuse, milles ta toetas avaldust kohtuvea parandamiseks Põhja-Petseri raudteede sõjatribunali 28.juuli 1947.a. otsuses. tuvastas: Eesti Vabariigi kodanik N.G. ületas 8.juulil 1938.a. salaja Eesti Vabariigi-NSV Liidu riigipiiri ning ta mõisteti süüdi ja teda karistati Vene NFSV-s kooskõlas VNFSV KrK sätetega. Kuna Riigikohul on vastavalt Eesti Vabariigi 19.veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-le 5 lg.1 õigus rehabiliteerida üksnes ajavahemikus 1940.aasta 16.juunist kuni 1991.aasta 20.augustini Eestis või endise NSV Liidu territooriumil kohtute poolt süüdimistetud isikuid nende taotlusel, ei kuulu N.G. Leningradi sõjaväeringkonna sõjatribunali 16.mai 1939.a. otsuses ja NSVL Ülemkohtu sõjakolleegiumi 11. oktoobri 1939.a. määruses talle VNFSV KrK §-de 586 lg.1 ja 84 järgi süüksarvatud tegudes rehabiliteerimisele. Riigikohus ei ole õigustatud neid kohtulahendeid läbi vaatamata. Vastavalt Eesti Vabariigi 19.veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuäliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-le 2 lg.1 p.1 on N.G. talle VNFSV KrK § 581 a järgi süüksarvatud teos loetud rehabiliteerituks. Karistuse kandmise ajal mõisteti N.G.

§ 168lg.1 järgi, mis sätestas kriminaalvastutuse omastamise, s.t.

teatud otstarbeks kätteusaldatud võõra vara eneselepidamise eest omakasu sihil või selle vara raiskamise eest. Arvestades teo laadi ja asjaolu, et see pandi toime aluetult süüdimõistetuna kinnipidamiskohas, kuulub N.G. talle VNFSV KrK § 168 lg.1 järgi süüksarvatud teos rehabiliteerimisele. Juhindudes AKKS §-dest 63 p.3; 65 lg.3, ja 779, KrPK §-st 5 lg.1 p.2 ning Eesti Vabariigi 19.veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-st 5 lg.1, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:

1. Tühistada Põhja-Petseri raudteede sõjatribunali
2. juuli 1947.a. otsus N.G. süüdimõistmise kohta VNFSV KrK § 168 lg.1 järgi ja lõpetada kriminaalmenetluse kuriteokoosseisu puudumise tõttu.
3. Rehabiliteerida N.G. talle VNFSV KrK § 168 lg.1 järgi süüksrvatud teos ühes sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega.
4. N.G. avaldus kohtuvea parandamiseks Põhja-Petseri raudteede sõjatribunali
5. juuli 1947.a. otsuses rahuldada.
6. Jätta N.G. avaldus kohtuvea parandamiseks Leningradi sõjaväeringkonna sõjatribunali
7. mai 1939.a. otsuses ja NSVL Ülemkohtu sõjakolleegiumi 11.oktoobri 1939.a. määruses läbi vaatamata.
8. Kohtuotsuse alusel väljastada N.G-le rehabiliteerimistõend tema rehabiliteerimise kohta talle Põhja-Balti Laevastiku sõjatribunali
9. augusti 1946.a. otsusega VNFSV KrK § 581 a järgi ja Põhja-Petseri raudteede sõjatribunali
10. juuli 1947.a. otsusega VNFSV KrK § 168 lg.1 järgi süüksarvatud tegudes. Riigikohtu otsus jõustub
11. novembril 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Riigikohtunikud Jüri Ilvest Herbert Lindmäe Jüri Rätsep