III-1/3-90/94 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri ILVEST, Lea KALM ja Jüri RÄTSEP vaatas avalikul kohtuistungil Tartus,
- novembril 1994.a. kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja S.T. ja R.R. süüdistuses ENSV KrK § 931 järgi S.T. avalduse alusel kohtuvea parandamiseks Eesti Vabariigi Ülemkohtu
- detsembri 1991.a. otsuses. Kohtuistungist võttis osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS. Kriminaalkolleegiumile esitatud materjalidest nähtub: S.T. mõisteti koos kaaskohtualuse R.R.ga süüdi riisumises eriti suures ulatuses ENSV KrK § 931 järgi Eesti Vabariigi Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi
- detsembri 1991.a. otsusega. S.T. ja R.R. mõisteti süüdi selles, et nad eelneval kokkuleppel ja koos varastasid 21.jaanuaril 1990.a. Xxxxxxxxx, komisjonikauplusest nr. x videomagnetofone, magnetoolasid, pleieri, videofilme- ja kassette koguväärtuses 74 709 rbl. S.T. varastas veel salaja
- juuni 1990.a. öösel tasulisest parklast Xxxxxxxxx, Xxxx-Xxxxx mnt. xxx, sõiduauto "Ford-Granada", riikliku registreerimisnumbriga x xx-xx xx, 87 609 rbl. väärtuses. Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegium karistas S. T-t ENSV KrK § 39 sätete kohaldamisega vabadusekaotusega 6 (kuus) aastat ühes vara konfiskeerimisega ja R. R-t ENSV KrK §-de 39 ja 47 sätete kohaldamisega vabadusekaotusega 4 (neli) aastat nelaja aastase katseajaga. S.T. esitas Riigikohtule avalduse, milles ta taotleb temale süüksarvatud kuritegude ümberkvalifitseerimist kehtiva kriminaalkoodeksi redaktsiooni kohaselt ja karistuse vähendamist. Kriminaalkolleegium tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, kes leiab, et kuriteod kuuluvad ümberkvalifitseerimisele tuvastas: S.T. ja R.R. süüdimõistmine ja karistamine
- detsembri 1991.a. Eesti Vabariigi Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi poolt on toimunud seaduslikult, kuid
- juunist 1992.a. kehtib Eesti Vabariigis Kriminaalkoodeksi uus redaktsioon. Eesti Vabraiigi seaduse ""Eesti NSV Kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni- Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta" § 4 kohaselt kuulusid ENSV KrK § 931 järgi karistust kandvate isikute süüdistused ümberkvalifitseerimisele Kriminaalkoodeksi vastavate paragrahvide järgi ning karistused vastavusse viimisele Kriminaalkoodeksi sanktsioonidega. Seega kuuluvad S. T. ja R. R. poolt toimepandud kuriteod ümberkvalifitseerimisele ENSV KrK §-lt 931 KrK § 139 lg.3 p.1 järgi kui võõra vara salajane vargus suures ulatuses. KrK uue redaktsiooni § 47 lg.2 alusel saab vabadusekaotuse tingimuslikul mittekohaldamisel määrata katseaja kestusega kuni kolm aastat. KrK § 6 lg.2 sätestab, et seadusel, mis kergendab karistust, on tagasiulatuv jõud, s.t. selle kehtivus laieneb ka teole, mis on toime pandud enne selle seaduse vastu võtmist. Seetõttu tuleb ka R.R.le mõistetud vabadusekaotuse tingimuslikul mittekohaldamisel vähendada katseaega kolme aastani. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p.3, 64 p.3, 65 lg.3, 779 ja Eesti Vabariigi seaduse ""Eesti NSV Kriminaalkoodeksi uue redaktsiooni- Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta" §-st 4, kriminaalkolleegium otsustas:
- Tühistada Eesti Vabariigi Ülemkohtu kriminaalsjade kohtukolleegiumi 20.detsembri 1991.a. otsus S.T. ja R.R. süüdimõistmise ja karistamise osas ENSV KrK § 931 järgi.
- Kvalifitseerida S.T. poolt toimepandud kuriteod KrK § 139 lg.3 p.1 järgi ja karistada teda vabadusekaotusega 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud poolkinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda 27.juuli 1990.a.
- Kvalifitseerida R.R. poolt toimepandud kuriteod KrK § 139 lg.3 p.1 järgi ja lugeda ta karistatuks vabadusekaotusega 4 (neli) aastat KrK § 47 sätete kohaldamisega 3 (kolme) aastase katseajaga. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda 30.juuli 1990.a. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
- S.T. avaldus rahuldada. Kohtuotsus jõustub
- novembril 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu Riigikohtunikud Jüri Ilvest Lea Kalm Jüri Rätsep